COVID-19 kriis 5.11.2021 seis

Põhisõnumid

• Eestis on koroonaviiruse leviku olukord tõsisem kui kunagi varem. Kui haiglate kriitiline piir on käes, tuleb arstidel hakata valima, kes saab abi ja kes mitte. Ükski arst ei taha sellist valikut teha ja keegi meist ei taha patsiendina selles olukorras olla. Selleks, et viiruse levikut takistada, jäta ära kõik kokkusaamised, mis pole hädavajalikud, vähenda kontakte ja kasuta kaugtöövõimalusi.

• Hooli oma tervisest ja vaktsineeri end COVID-19 vastu! Vaktsineerimine on parim viis kaitsta ennast raskelt haigestumise eest. Uuri, kas sinu lähedasel eakal on tehtud ka tõhustusdoos, ja vajadusel aita tal vaktsineerima jõuda. Kui soovid enne vaktsineerimist spetsialistiga nõu pidada, helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või räägi oma perearstiga. Infot vaktsineerimispunktide kohta saad telefonilt 1247 või veebilehelt vaktsineeri.ee.

o Tõhustusdoosi saad teha vähemalt kuus kuud pärast vaktsineerimiskuuri lõppu. See vähendab kordades haigestumise võimalust ja vajadust haiglaravi järele. Tõhustusdoosid on eriti vajalikud üle 65-aastastele, krooniliste haigustega inimestele ja neile, kellel oma töö tõttu on risk nakatuda koroonaviirusega.

• Teeme kõik endast oleneva, et nakkuse levikut takistada! Kanna maski, et kaitsta ennast ja teisi. Ole valmis toitlustuskohta, kino, teatrit või muud asutust külastades esitama töötajale oma digitõendit. Haigena püsi alati kodus! Kui oled lähikontaktne, siis ka vaktsineerituna võiksid jääda kodutööle, sest vaktsineeritud inimesed saavad nakkuse reeglina oma pereliikmetelt.

Vaktsineerimiskohtade ülevaate ja vastuseid levinumatele vaktsiinidega seotud küsimustele leiate vaktsineeri.ee

Ülevaate kehtivatest piirangutest ja vastuseid nendega seotud küsimustele leiate kriis.ee

Praegu käimas

• Haigekassa jätkab meeldetuletussõnumite saatmisega 2. vaktsiinidoosile hilinenutele, COVID-19 haiguse läbipõdenud vaktsineerimata inimestele, kellel on läbipõdemisest möödunud enam kui kuus kuud, vaktsineerimata ravikindlustamata inimestele ja teistele sihtrühmadele.

• Haigekassa lepingupartner Kontaktikeskus jätkab vanemaealise elanikkonna läbi helistamist, et neid vaktsineerima kutsuda.

• Terviseamet tõhustab koostöös politsei- ja piirivalveametiga kontrollkäike ettevõtetesse, kus rikutakse kontrollmeetmete täitmist.

Turvalise keskkonna tagamine

• Kõigis valdkondades, kus võimalik, on soovitatav soodustada kaugtöö võimaluste kasutamist.

• Kui kaugtöö ei ole võimalik, tuleb mõelda läbi kontaktide vähendamine, et takistada viiruse levikut.

• Kas töötajad peavad kandma maski või esitama näiteks COVID-tõendi, peab põhinema asutuse riskianalüüsil.

• Avalikes siseruumides peavad kõik 12-aastased ja vanemad inimesed kandma meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski. Kaubanduses ja teeninduses peavad maskikandmise kohustuse täitmist jälgima tegevuse eest vastutavad isikud, teenusepakkujad ja kauplejad, kelle müügi- või teenindusalal inimene viibib. Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte müügi- või teenindusalale lubada.

Lühidalt vaktsiinide tõhususest:

• Väga raske haigusega satuvad haiglasse peamiselt vaktsineerimata inimesed. Kuigi vaktsineerimata on umbes 1/3 Eesti inimestest, siis sümptomaatilise COVIDiga haiglas olijatest moodustavad nad 2/3.

• Kolmanda astme COVIDi intensiivravi vajajatest on vaktsineerimata 90%.

• Vaktsineerimise peamine eesmärk on ära hoida raskekujulise haiguse kujunemist.

• Eesti andmed näitavad, et vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht 4– 5 korda. Iga vaktsiinisüst aitab vähendada haiglate koormust.

• Sõltuvalt vanuserühmast vajab vaktsineerimata inimene haiglaravi kolm kuni kümme korda sagedamini kui vaktsineeritud inimene.

• COVID-19 vastu vaktsineeritud inimesed nakatuvad vähem kui vaktsineerimata inimesed - värskemate uuringute andmetel on vaktsineerimata inimesel Eestis tõenäosus nakatuda keskmiselt 2,5 korda suurem. See sõltub väga palju ka, millal on inimene vaktsineeritud, tema vanusest ja immuunsüsteemi eripäradest.

• Vaktsineeritud levitavad viirust edasi oluliselt väiksema tõenäosusega, sest ajaperiood, kus neilt elujõulist viirust saab tuvastada, on oluliselt lühem.

• Tõhustusdoosi saavad kõik täisealised inimesed teha vähemalt kuus kuud pärast vaktsineerimiskuuri lõppu. See vähendab kordades haigestumise võimalust ja vajadust haiglaravi järele. Tõhustusdoosid on eriti vajalikud üle 65-aastastele, krooniliste haigustega inimestele ja neile, kellel oma töö tõttu on risk nakatuda koroonaviirusega.

o COVID-19 läbipõdenud ja ühe või kahe doosiga vaktsineeritutele või korduvnakatunutele pole tõhustusdoos praeguste teadmiste juures vajalik.

Kokkuvõte praegusest olukorrast:

• Koroonaviiruse leviku olukord on erakordselt kriitiline ja meie meditsiiniasutused töötavad väga suurel koormusel.

• 5. novembri hommikuse seisuga on haiglas 600 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Värske ülevaate nakatumiste hulgast ja haiglaravil vajavatest nakatunutest leiab www.terviseamet.ee

• Vähemalt ühe doosiga oli 2. novembri seisuga vaktsineeritud juba üle 800 000 inimese ehk 70% Eesti täisealisest elanikkonnast ja tehtud pea 1,5 miljonit vaktsiinisüsti. Üle 60- aastastest on 2. novembri seisuga vähemalt ühe vaktsiinidoosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 73 protsenti.

• Enamikes kohalikes omavalitsustes on saavutatud täiskasvanud elanikkonnas vähemalt 70- protsendiline vaktsineerimisega hõlmatus.

o Kõige kõrgem on täisealiste vaktsineerimisega hõlmatus Ruhnu (82%) ja Kambja vallas (82%), Hiiumaal (80%), Luunja (79%), Kiili (79%), Saku (79%), Kastre (78%), Muhu (78%) ja Viimsi vallas (78%).

o Teistest piirkondadest madalam on vaktsineerimisega hõlmatus Ida-Virumaal Narva ja Sillamäe linnas, Valga ja Võru vallas ning Harjumaal Maardu linnas.

o Maakondade ja valdade lõikes on võimalik vaktsineerimisega hõlmatuse kasvu jälgida terviseameti koroonaviiruse andmestikus.

Kuidas aidata kaasa vaktsineerimisele?

Abiks ettevõtjatele töötajate informeerimisel ja vaktsineerimise korraldamisel:

Eesti Haigekassa pakub tööandjatele koroonaviiruse leviku takistamiseks ja vaktsineerimise soodustamiseks kolme võimalust. Huvi korral kirjutage vaktsineerimine@haigekassa.ee

 • Vähemalt 30 töötajaga ettevõtted saavad küsida vaktsineeritusega hõlmatuse protsenti. Ülevaate põhjal on hea otsustada, kas ja milliseid samme vaktsineerimise edendamiseks on veel vaja astuda.

• Kui leidub vähemalt viis huvilist, saab ettevõttesse kutsuda vaktsineerimisest rääkima ekspert-lektori. Lektoriteks on arstid, õed ja arstitudengid, kellel on läbitud immunoloogia kursus ning vaktsineerimise valikaine. Lektor annab ülevaate vaktsiinidest ning vastab kuulajate küsimustele. Teenuse eest tasub haigekassa. Lektori kutsumisega tööandjale mingeid kulusid ei kaasne. Teenust saab tellida nii eesti kui vene keeles.

• Kui leidub vähemalt viis huvilist, saab ettevõttesse koha peale kutsuda vaktsineerija.

Inimesteni jõudmiseks tuleb läheneda personaalsemalt

• Oktoobrikuine avaliku arvamuse uuring kinnitab, et vaktsineerimisse suhtub positiivselt väga suur osa Eesti elanikkonnast – oktoobris 86% (võrdluseks, augustis 79%) – ja vaktsineerimise vastasus on vähenenud (14% elanikkonnast).

• Vastuargumentide seas on suurenenud arvamus, et vaktsiinid ei paku piisavalt tõhusat kaitset viiruse eest ning kardetakse ka vaktsiini kõrvaltoimeid. Inimesi, kes ei soovi vaktsineerida või kahtlevad, on kõigis elanikkonna gruppides. Siiski on nende seas kogu elanikkonna profiiliga võrreldes rohkem mehi, 35-49 ja eriti 25-34-aastaseid inimesi, rohkem on selles rühmas ka neid, kes ei usalda valitsust.

• Mida vähem jääb neid, kes on seni vaktsineerimata, seda keerulisem on nendeni jõuda. Suuremaks väljakutseks on just need, kes üleriiklikke kanaleid kas ei jälgi või ei usalda.

• Selleks, et jõuda nendeni, kes veel kõhklevad ja on infole vastuvõtlikud, on oluline otsida võimalusi koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja kohalike kogukondade aktiivsemate inimestega. Selles suunas tegutseb praegu ka riik ja selles suunas saab palju ära teha tööandja.

• Peame arvestama, et personaalne lähenemine on paratamatult aega- ja ressurssi nõudev, ning siinkohal on oluline kõigi osapoolte heatahtlik ja sihipärane koostöö.

• Uuringute järgi on kõige efektiivsem viis vaktsineerimise suurendamiseks selle vaimne ja füüsiline lihtsustamine. Seega on oluline pakkuda võimalikult mugavaid võimalusi vaktsineerimiseks või tuletada meelde, kus ja kuidas seda mugavalt teha saab.

• Mida adekvaatsem on inimese arusaam viirusest ja vaktsiinist, seda tõenäolisemalt ta kas kaalub vaktsineerimist või on juba vaktsineeritud. Seega on väga oluline aidata kaasa inimeste informeeritusele, pakkuda lihtsaid võimalusi oma küsimustele vastuseid saada.

Vaktsineerimisega seotud suurematest hirmudest:

• Kui räägitakse kõrvaltoimete pelgamisest, väidetakse sageli ka, et avalikkusele ei anta teada, millised need on. Kõik Eesti teatised vaktsiinide võimalikest kõrvaltoimetest avaldab Ravimiamet iga nädal oma kodulehel.

o Ravimiamet kogub kõik laekunud kõrvaltoimete andmed kokku ja annab ka esialgse hinnangu, kas tegemist võib olla konkreetse ravimiga seotud tervisenähtusega või muudest põhjustest tingitud probleemiga.

o Kui inimene kahtlustab, et tal esineb seoses vaktsineerimisega mõni häiriv kõrvaltoime, tuleb kindlasti ühendust võtta perearstiga, kes saab pakkuda abi ja edastada ühtlasi info Ravimiametile. Ravimiameti veebis saavad inimesed vajadusel ka ise kõrvaltoimetest teatada. Seda saab teha siin: https://www.ravimiamet.ee/covid-19- vaktsiini-k%C3%B5rvaltoimetest-teatamise-vorm

o Ravimiametile on perioodil 27. detsember kuni 31. oktoober (k.a) COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 5585 teatist (0,38% vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta.

• Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et covid-19 vaktsineerimine mõjutaks viljakust. Koroonaviirusesse nakatumisega on aga seotud märkimisväärsed riskid ning see võib mõjutada nii meeste kui naiste viljakust. Märkimisväärsete riskidega on seotud ka raseduse ajal koroonaviirusega nakatumine. Naistearstide kogemus Eestis ja maailmas näitab, et kui lapseootel naine haigestub, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine COVID-19 vastu vähendab neid riske oluliselt.

 

COVID-19 teemalise küsitluse kokkuvõte