Koigis peeti laupäeval, 19. mail taas umbrohufestivali, viiendat järjenumbrit kandva festivali tähelepanu oli nõgesel.

Festivali korraldaja Kaie Altmets ütles, et varem on räägitud nii nurmenukust, kannikesest kui ka kevadistest söödavatest õitest üldiselt, sel korral oli peategelane nõges. „Söödavaid taimi on looduses piisavalt palju, et neid tutvustada – kui on häda (kas siis tervisehäda või sööginappus) käes, on loodus see, mis lisa annab," ütles Altmets. „Taimi on vaja teada-tunda. Igaühel on võimalik fantaseerida ja proovida, mis maitseb. Teades taimede väge, on võimalik neid oma toidusedelisse lisada. Mina saan varsti 60 ja ei pea ühtegi tabletti tarvitama, sest kasutan toidus taimi."

Altmets ütles, et festivalile eelnes umbrohunädal Koigi koolis. „Teispäeval olid aia- ja loodusetunnid meie õuesõppeklassis. Tegime putukatele pesasid ja rääkisime sellest, et kui põlde mürgitatakse ja putukad kaovad, võime ka Maal elu kaotada. Reedel oli kooli ja lasteaia lastele pidulik lõunasöök, kus pakuti nõgesepalle täisterapastaga ja salatit, magustoiduks oli riisipuding mangopüreega. Lapsed sõid isuga," ütles Altmets.

Nõgesefestivalil valmistas kohapeal nõgesesuppi Isabell Hakk Koerust, kes tunnistas, et see oli tal esimene kord seda suppi keeta, aga välja tuli maitsev, nagu ka naadi-juustu muffinid, tooršokolaad ja kotletid. „Kõik hea energia ja armastusega tehtud," lisas Isabell.

Tema firma Bellissima (itaalia keeles ilus) pakub catering´i, on tegutsenud aasta ja lähiajal plaanib avada Koerus Meie poe teises otsas mahepoe, kus saab osta kohalike tootjate mahetooteid. Tema kaaslane Rauno Lagenõmm täpsustas, et kohalik tähendab kõiki asulaid, kust on Koeru telemasti näha ehk need firmad, mis asuvad Koeru lähedal, võivad tulla neile oma mahetooteid pakkuma.

Helgi Žukovitš Põltsamaalt müüs festivalil nii söödavaid- kui ka ilutaimi. Hästi läksid kaubaks kurgi-, suvikõrvitsa- ja tomatitaimed, lilled vähem. Ka koigilane Siivi Raud ostis temalt kümme tomatitaime, ta elab küll korrusmajas, kuid aiamaa, kuhu tomatid kasvama panna, on ka.

Kõige populaarsem oli mõisas Margit Kirsipuu ettekanne nõgese toiduks valmistamisest, töötuba ja müügilaud.

„Valmistasime nõgesesmuutisid. Esimeses oli kasemahl, värsked noore nõgese võrsed, üks banaan ja teeluskatäis nõgesepulbrit, teise smuuti tarvis segasime peti kiudaineseguga, milles on maapirnijahu – see annab magusust – sigurjahu ja tsitrusepulbrit," andis ta mõned retseptid ning soovitas kala suitsutades visata kuumadele sütele nõgeseviht – see annab kalale ilusa, kuldse tooni ja erilise maitse. Hea külma supi saab aga, kui ühele pakile keefirile lisada üks keedupeet, üks hapukurk, värskeid nõgeseid, oblikaid ja murulauku.

Nõgese teemaga süvitsi tegelev Kirsipuu teadis öelda, et nõgeses on kordades rohkem väge kui välismaises spirulinas ja kaks korda rohkem C-vitamiini, kui apelsinides. Ka tasuks siniseid tablette tarbivatel meestel kasutada pigem rohelist nõgesepulbrit – toime on võimsam.

Kirsipuu hoiatas, et puhast nõgesepulbrit tasuks kasutada kuuridena, kuid mitte rohkem kui kümme päeva järjest – see viib veres hemoglobiini taseme lakke.

Helle Opivalov ja Kaie Altmets õpetasid tundma kevadisi toidutaimi ning tegid retke Koigi mõisa iluaeda, Arvo Kangas tutvustas soovijatele häärberit.

Päev lõppes pop-up restoraniga, kus toidud (menüüs oli kevadine nõgese-tangu supp koore-munaseguga, pataadi-nõgese tamp pardifilee ja apelsinikastmega, magustoiduks mündine kaera-tatra-maasikavaht) valmistas  Kaspar Karjus Karula rahvuspargis asuvas Veetka talus alustavast metsarestoranist Ürg. „Käisin Tallinnas herbaatika ehk taimetarkuse koolitusel ja Kaspar pakkus seal lõunat," ütles Kaie Altmets.

Õhtusöögile tulnutele laulis Henri Laks.

Arnika Tegelmann

 

Pilte umbrohufestivalist