„Vahet ei ole – kui oskad üht tööd hästi teha, oskad ka teist," ütles 1. septembrist Imavere põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetav Ilmar Ronk, kes leidis õpetaja kutse alles kuldses keskeas programmiga „Kogenud kooli".

Ilmar Ronk ütleb, et on elus palju õppinud ja töötanud, staaži on tal pea 40 aastat nii eraettevõtetes kui ka riigiasutustes. Sellest sügisest õpetab ta matemaatikat ja füüsikat Imavere põhikoolis. „Olen varem õppinud lähedasi distsipliine, kuid mind huvitas tehnika. Aastal 1980 lõpetasin Tihemetsa sovhoostehnikumi, kus anti toona väga head haridust. Sealt sain tehniku-mehaaniku kutse. Siis käisin läbi Nõukogude armeest ja läksin majandisse oma erialale tööle. Kui töö sai tuttavaks, läksin 1986. aastal EPA-sse mehhaniseerimist õppima – insener oli amet, kuhu mehaanikud tahtsid toona pürgida. Mulle meeldis probleeme lahendada. Kool jäi vahepeal soiku. Siis tuli Eesti vabariik ja oli aeg ka kool lõpetada, aga diplomiõppes tegin seda hoopis põllumajandusettevõtte juhtimise ja ökonoomika ning magistriõppes ergonoomika erialal, mis on samuti matemaatikaga seotud. Kuna põllumajanduse mehhaniseerimist õppides oli suur osa teoreetilisel matemaatikal ja füüsikal, kogunes sealt palju EAP-sid (Euroopa ainepunktid hariduses ‒ toim), mis osutusid tulevikus vajalikuks," selgitas Ronk, kuidas ta jõudis matemaatikani.

2019. aasta märtsis kuulutas Tartu ülikool välja õpetajakoolituse programmi „Kogenud kooli", mille eesmärk on leevendada reaalainete õpetajate põuda Eesti koolides. „Sellest palju ei teata. See on viieaastane programm, igal aastal eri ained: matemaatika, informaatika. Eelnevalt olin teinud autokoolides autojuhtidele täiendkoolitust – see oli mu ainuke kogemus, õpetamine tuli hästi välja. Nii läksingi õpetajaks õppima."

Esimesel aastal asus programmi raames matemaatikaõpetajaks õppima 11 inimest. Nüüd on järele jäänud kaheksa. Paar inimest on lõpetanud, Rongal on kaitsmata magistritöö, kuna ta soovib õpitu praktikasse panna. Kaks aastat õpetas ta Põltsamaa ühisgümnaasiumis, nüüd alustas Imaveres. „Mul on vaja praktikat, et hea magistritöö kirjutada (ta asub kaitsma oma teist magistrikraadi – toim). Teema on laias laastus õpilaste raskused probleemülesannete lahendamisel, et uurida, kuidas nad mõtlevad ja millist metoodikat õpetamise juures lähtuvalt õpilaste mõtlemisviisist kasutada" selgitas Ronk, kel algas kolmas tööaasta õpetajana.

Selles on ta veendunud, et lapsed on ikka samasugused nagu temagi kooliajal. „Ainult et käeline tegevus on vilets. Sirkli ja joonlaua kasutamine on seletamatu värk. Ring tuleb lopergune ja joonlauaga ei osata sirget joont tõmmata," ütles ta.

 

Teave

„Kogenud kooli" on Tartu Ülikooli programm, mille eesmärk on tuua kiiresti koolidesse uusi õpetajaid ja kuhu on oodatud igas vanuses kandidaadid. Programm on seni keskendunud reaalainetele, et aidata leevendada õpetajate suurt puudust vastaval eriala. Programmi saavad kandideerida kõik, kellel on magistrikraad ja eelnevalt läbitud (60 EAP mahus) aineõpingud. Õppijaid on vastu võetud juba kolmel aastal.

Programmiga liitujad alustavad õpinguid õpetajahariduse magistriõppes, mis on 1,5 aastane õppekava. Õppekava läbimisel saavad õppijad endale õpetajakutse.

Programmil ei ole ajalisi piiranguid, üliõpilased lõpetavad õppekava vastavalt õpingute läbimise kiirusele.

Piiranguid, kui kaua peab pärast programmi lõpetamist õpetajana töötama, pole.

Võtke ühendust kogenudkooli@ut.ee.