Pilt on illustreeriv.

 

Koeru keskkool sai riigilt 9500 eurot, et alustada koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) Sordiaretuse osakonna teaduritega projekti, mille eesmärk on suurendada kogu kooliastme loodusringide ja teiste asjast huvitatud õpilaste teadlikkust ringmajandusest, keskkonnahoiust ja köögiviljade kasvatamisest rohetehnoloogiliste ja maheviljeluse võtetega.

Kui keerulised sõnad kõrvale jätta, on asi lihtne: kool ehitab kasvuhoone ja kolm peenrakasti, taimed pistetakse mulda, mida on väestatud kohapeal toodetud kompostiga, nii et raisku ei lähe üksi roheline lible. Kuidas seda kõike teha, nii et saak ei ikalduks ja loodus oleks hoitud, õppima hakataksegi. Saak jõuab õpilaste toidulauale.

„Seemned pannakse mulda märtsis," pakkus ETKI direktori nõunik Barbi Maramaa. „Oleneb sellest, mis ajal Koeru kool kasvuhoone püsti saab. Kasutame külvikordade põhimõtet, mis on mahepõllunduse üks alustalasid – kasvatame samas kohas erinevaid kultuure. Esimesel võimalusel istutame kasvuhoonesse varased taimed, näiteks erinevaid salateid ja redised, kui need tarbitud, siis muud ettekasvatatud taimed, näiteks kurgi- ja tomatitaimed ehk saame hooajal kasvatada mitu ringi. Samal põhimõttel toimivad ka peenrakastid, kus kasvatatakse aastate jooksul erinevaid kultuure – hernest, porgandit või sibulat." Loomulikult kasutatakse võimalikult palju Eestis aretatud sorte!

Ka kartulid pistetakse mulda peenrakastis, sest neid ei kasvatata tootmiseks, vaid kogemuse saamiseks. „Kõige selle juurde käib teadurite ja loodusringi õpetajate selgitus, kuidas on võimalik taimi kasvatada nii, et me kasutame võimalikult vähe väetisi ja taimekaitsevahendeid ja kui me neid kasutame, siis orgaanilist ehk sedasama komposti," selgitas Maramaa. Kooli tuleb kaks vermikompostrit. Taimekasvatuse ja saagi tarbimise käigus tekivad jäägid, mis komposteeritakse. Ka kodunt saavad lapsed kaasa tuua jäädet, mida kasti visata. Sinna juurde räägitakse, mida tohib komposteerida, kuidas komposti kasutada ja miks see ringmajanduse mõistes hea on.

Koolinoored on oodatud ka instituuti jälgima tegevusi, mis toimuvad vastavalt aastaajale ja teadurite töögraafikule. „Näiteks esimesel korral, 10. novembril on erinevad tegevused kartuliga: milleks kasvatatakse erinevaid sorte, millised on kartuli hoiutingimused, mida kartuli juures uuritakse, kuidas kliimamuutus mõjutab kartulikasvatust ja miks meil on vaja erinevaid kartulisorte. Vaatame, milleks üks või teine sort parem on ja mida me saame teha pisikesest mugulast. Ja kui me koorime kartulit, siis saame koored komposti visata ja läbi komposteerimise kevadel taime väetada. Looduse rohetehnoloogiline ringlus – kasutame ära kõik taime osad. Ka need, mida me toiduks ei tarbi, saame taime kasvatamiseks ära kasutada," selgitas Maramaa. „Meie kõigi jaoks on oluline äratada lastes huvi teaduse vastu, näidata, et teaduri töö on väga huvitav ja kasulik meie igapäevases elus."

Koeru kool on esimene, kellega ETKI sellist koostööprojekti alustab. Kooli direktor Jaan Kabin ütles, et projekti idee tuli kohtumiselt ETKI töötajatelt. „Barbi Maramaalt tuli väike vihje, et võiks kasvuhoonele mõelda," ütles Kabin. Laias laastus osaleb projektis kogu kool, süvitsi loodusringi lapsed. „Ringe on meil kaks: Anne Muhk juhendab 1. – 4. klassi ja Keio Kustavus 5. – 9. klassi õpilasi, mõlemas ringis on ca paarkümmend last. Esimene kokkusaamine teaduritega on 10. novembril, kuhu võtame mõlemast ringist kaasa kümmekond õpilast."

Aga kasvuhoone? „Hinnapakkumised on küsitud. Kasvuhoone paigaldame rõivistu katusele vastu seina – teise korruse ühest aknaavast teeme ukse," lubas Kabin.

 

Projekt kestab 01.11.2021 – 30.04.2023

Toetuse summa: 9500 eurot

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusmeede Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise projektide toetus. Toetab Eesti riik.

Lisaks koolis toimuvatele õpperingidele saavad õpilased ETKI teadurite ja agronoomide juhendamisel praktilised ja teoreetilised teadmised, kuidas kasvatada mahedat ja täisväärtuslikku köögivilja. 18 kuu jooksul korraldatakse kevadel ja sügisel juhendatud tegevused ja koolitused, lastes äratatakse varakult huvi taimekasvatuse teadusliku poole vastu, nad külastavad ETKI katseid ja saavad osaleda teadurite igapäevases töös.

Antakse teoreetilised ja praktilised teadmised, kuidas kasvatada mahepõllumajanduslikult kodustes tingimustes köögivilju: kuidas toimub taimede ettekasvatus seemnest, kuidas toimub kasvuaegne hooldus (väetamine, lõikamine, tõrje) ja kuidas seda teha võimalikult keskkonda ja kõiki ressursse säästvalt.