1. Seiklusmäng „Koerus lubatud on koerused"

25. septembril võttis Järva vald esimest korda osa maal elamise päevast. Koeru kogukond korraldas sel päeval laheda seiklusmängu „Koerus lubatud on koerused" ja kutsus peresid, sõpruskondi ja huvilisi tähistama seda päeva meeleolukalt ja vabas õhus. Koeru alevikus ja selle lähiümbruses oli avatud 18 põnevust pakkuvat kontrollpunkti, mille sisustasid tegevustega kohalikud ettevõtted, organisatsioonid ja aktiivsed inimesed.

Ülesandeid viisid läbi Koeru päästekomando, kaitseliidu Koeru üksikkompanii, naiskodukaitse Järva ringkonna Koeru jaoskond, Järva vallaraamatukogu, Aruküla mõis, MTÜ Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, MTÜ Koeru Kalandus- ja Matkaklubi, Koeru keskkool, Koeru autokool, peaasi.ee ja Katre Tatrik, Koeru lasteaed Päikeseratas, politseist Malle Hermanson ja Mati Seire, MTÜ Koeru Jahimehed, Koeru segakoor, pubi Janune Kägu, Koeru kirik ja Koeru hooldekeskus.

Rajale startis 14 võistkonda 57 võistlejaga. Ei puudunud ka auhinnad osalejatele ja kosutav hernesupp. Mängu korraldamisega oli tegevuses 60 inimest ja kokku sai mõnusast päevast osa 120 inimest. Mängust ja maal elamise päevast Järva vallas tegi uudise ka TV3 reporter Virgo Pärn.

 

2. Esimene Järva valla haridusasutuste spordipäev

Järva valla haridusasutused pidasid 21. juunil Imaveres esimest korda oma spordipäeva. Mõõtu võtsid koolide ja lasteaedade õpetajad, kaasa tegid ka Järva vallavalitsuse ning haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) esindused – osales 11 võistkonda 11 alal.

Kõige kuumemal ajal, täpselt südapäeval marssis kõik see mees rongkäigus võistluspaika Imavere Mõmmi lasteaia kõrval. Paar kõnet, ühislaulmine (seks puhuks valmis Imavere kooli kehalise kasvatuse õpetajal Taiga Lauril spordipäeva laul)  ja soojendus ning jõukatsumine algas: iga võistkond alustas oma ala ja kui muusika lõppes, liiguti järgmisele alale. Kes vajas jahutust, neile pakkus veemõnusid kohalik tuletõrjeauto koos priitahtliku pritsimehega.

Võistluste peakorraldaja Taiga Laur ütles, et plaan oli igal alal anda aega viis minutit, kuid pärast esimest ringi oli selge, et selles kuumuses piisab ka kolmest. Mängud, milles jõudu prooviti, on Laur ostnud koolile aegamisi ja kasutab tundides, et neid lõbusamaks muuta. Nii nõudsid meeskonnatööd „suusatamine" ja klotside ämbrisse tõstmine, osavust õngitsemine, veepommi loopimine ja mölkky, nalja sai roosade kepphobustega kapates (need ostis Laur Paidest Grossi toidupoest), täringumängus pidi tundma Eesti kaarti.

Pärast võistlust marsiti üheskoos Saarekuusikusse einele, mille valmistasid ja serveerisid Türi pritsimehed.

Oli tore üritus, mis ühendas Järva valla haridustöötajaid ja pakkus liikumisrõõmu. Plaan on muuta see iga-aastaseks tavaks.

 

3. Aknamaalide näitus 2021 Aravetel

Läinud aasta detsembrist jaanuari keskpaigani värvilistes tuledes säranud Aravete keskkooli õpilaste aknamaalide näitus tõi Aravetele jõulusära ja lõi tõelise jõulumeeleolu. See oli Aravete keskkooli õpilaste, kunstiõpetaja Kai Vähteri ja idee autori Kalvi Kirspuu imeline kingitus tervele kogukonnale.

Näitus pakkus silmailu ka paljudele kaugemalt kohale sõitnud külastajatele ning jäi silma teistele kogukondadele ‒ Aravete kooliõpilased pälvisid selle ettevõtmisega Taikse külaseltsi kampaania „Loome jõulusära Järvamaale 2021" eriauhinna.

Näituse eesmärk oli anda pikalt tühjana seisnud hoonele uus hingamine, Aravete kooli õpilastele võimalus oma loomingut näidata ja keskkonda kaunimaks muuta.

Kai Vähteri juhendamisel osales kunstiprojektis kogu koolipere: iga klass sai kavandada ja maalida ühe rõõmsa kodu akna. Kokku sai maale 12.

 

4. Järva valla kirikute päevad

Järva valla territooriumil tegutseb viis kogudust, kes haldavad vanu ja auväärseid kirikuid: Ambla Maarja, Järva-Jaani Ristija Johannese, Järva-Madise Püha Matteuse, Järva-Peetri Püha Peetruse ja Koeru Maarja Magdaleena kirikut.  Pärast endise seitsme valla ühinemist Järva vallaks on kogudused järjest enam hakanud hindama omavahelist koostööd ja selleks võimalusi otsima.

Idee korraldada kirikute päevad tuli omavalitsuselt, kuid töörühma kuuluvad kõigi koguduste esindajad, Järva valla piirkondade kultuuritöötajad ja paljud vabatahtlikud.

Järva valla kirikute päevadega tutvustati kirikute ajaloolist ja kultuurilist pärandit ning anti ülevaade, mis kirikutes toimub. Toimusid kontserdid, loengud, raamatulaadad, töötoad, olid avatud kohvikud. Kaasati nii kohalikke esinejaid kui ka külalisi kaugemalt.

Põnev programm kutsus läinud aasta 10. ja 11. juulil Järva valda hinnanguliselt üle tuhande inimese Eesti eri paigust. Populaarsed olid muinsuskaitseameti ajaloomälestiste nõuniku Ilme Mäesalu loengud kalmistukultuurist ja kalmistuturismi võimalikkusest. Koos Voldemar Kuslapiga sai jalutada Koeru, Järva-Jaani ja Järva-Madise kirikaia kalmistutel. EKA professori Hilkka Hiiopi loengud tõstsid esile Christian Ackermanni loomingut Koeru ja Järva-Madise kirikutes.

Eesmärk oli tõsta Järva valla kirikud esile kui kontserdikohad. Päevade peaesineja oli Tõnis Mägi, kelle kontsert toimus Järva-Jaani kirikus.

Programmi olid kaasatud ka kohalikud noored – vaadata olid noore kunstniku Arli Orlovski joonistused Eesti kirikutest, esinesid Järva-Madise noored Kaja Kraavi juhendamisel, Järva-Jaani ja Koeru noored muusikud. Noortele ja lastele pakkusid huvi seiklusmängud ja kirikutornide külastused.

Teised Järva valla kirikute päevad toimuvad 9. ja 10. juulil 2022.

 

5. MTÜ Tarest Saunani korraldatud vuukimise õpituba ja kogukondlik fotonäitus Järva vallas asuvate looduskivist hoonete väärtustamiseks

Vuukimise õpitoa ja fotonäituse eesmärk oli suunata Järva valla elanikke märkama ja väärtustama ajaloolist ning piirkonnale omast ehituskultuuri, samuti õpetada jõukohaseid ja keskkonnasõbralikke võtteid ajalooliste kivihoonete korrastamiseks ja säilitamiseks.

Kahepäevase õpitoa jooksul omandas 40 inimest praktilised oskused ja teoreetilised teadmised maakivist rajatiste vuukimistöödeks, et selliseid hooneid taastada ja säilitada. Ühtlasi vuugiti sada ruutmeetrit arendatava kogukonna küüni seinast.

Näitusele saadeti 70 fotot 17 Järva valla paigast. Pilte eksponeeriti kahel korral: juunis vuukimise õpitoa ja augustis kahepäevase maakivimüüri koolituse ajal. Näitust külastas umbes 80 inimest. Valik näituse fotodega avaldati ka Järva Teatajas ja seda on vaadanud rohkem kui 10 000 inimest.

Õpitoa ja näituse korraldamist toetas Järva vald.

 

6. Albu kool 100

Albu kooli saja aasta sünnipäev oli suursündmus kogu Albu kogukonnale ja siit sirgunud ja tuule tiibadesse saanud inimestele.

Albu mõisas on järjepidevalt haridust antud 1. novembrist 1921. Kool on toiminud nii põhikooli, algkooli kui ka täienduskoolina. Arvestades kooli vanust, pidas koolipere ja kohalik kogukond vajalikuks juubelit vääriliselt tähistada ning seista järjepidevuse edasikandmise eest.

Valmis raamat „100 aastat koolielu Albu mõisas", mille koostamisel osales kogu kogukond ‒ endised õpetajad, vilistlased ja mitmed selle kandi MTÜ-d.

Albu piirkonna hariduselu sajanda juubeli tähistamiseks valminud kogukonnamuusikali autoriteks on Küllike Veede ja Kaja Kraav, osales kogu koolipere, segakoor Sink Sale Proo ja Alburahva Teater.

 

7. Järva valla eakate kokkutulek „Näeme jälle" Eistveres ja korraldaja Liia Viks

„Meie valla eakad koos ja kokkutulek täies hoos, et päevad kauniks jääks ja silmad väge näeks!" Need ühislaulu sõnad kõlasid osalejate suul Eistvere mõisas 12. augustil, kus Imavere piirkonna rahval oli au võõrustada Järva valla eakate neljandat kokkutulekut.

Kohtumispaik ja päeva teema olid olemas juba 2020. aasta kevadel, kuid kokkutulekut õnnestus läbi viia alles nüüd.

Osalejaid ootas kaunis ja hubane miljöö Eistvere mõisas, kus vestlused ja kontsert toimusid aida saalis, lõuna- ja kohvilaud aias. Sisuka päevaprogrammi õnnestumiseks koondas MTÜ Kuldne Sügis eestvedaja ja Imavere kultuuriseltsi liige Liia Viks enda ümber kohalikku seltsirahvast ning aktiivseid noori.

Ühisel jõul ja hoolitsusel pakuti kokku tulnud rahvale mõtteainet silmade ning nägemise kohta. Päeva teema „Näeme jälle" koondas endas mitmetahulist sisu. Saadi vastused küsimustele, kuidas me näeme, mida me näeme ja kas me oskame näha, ning milline on meie füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis.

Et veel pool aastat hiljem räägitakse kokkutulekust ülivõrdes, on ehe näide, et oli äge üritus. Liia oskus kaasata lapsi, noori, keskealisi ja eakaid on suurepärane. Üritus näitas, kuidas toimib kogukonna koostöö.

 

8. Jaani Arena ning selle eestvedajad Ervin Kõll ja Martin Põvvat

Kaks kohalikku ettevõtjat, sõpra ja spordilembelist meest esitasid Järva valla kaasavasse eelarvesse ettepaneku rajada Järva-Jaani multispordiväljak. Kaasavast eelarvest saadi 20 000 eurot, kuid soov korralik rajatis valmis teha oli suur. Seega ei löödud risti ette, räägiti kohalike ettevõtjate, eraisikute ja spordiklubidega ning viidi ellu projekt, mis maksis kordades rohkem, kui kaasav eelarve selleks raha andis.

Ervini, Martini ja kogukonna suurest panusest sündis spordirajatis, kus on võimalik end arendada tulevastel Mart Poomidel ja Robert Tähtedel ning miks mitte ka Robert Roobadel.

Väljak on olnud kasutuses alates maist, terve suve käisid pallilahingud hiliste õhtutundideni ja sügise poole kella 22-ni, kui põles valgustus. Üks eesmärk oli külmadel talvedel Jaani Arenal pakkuda ka turvalist liuvälja – seegi eesmärk on täidetud.

Vaadates selle objekti mõju vallaelanike liikumisharrastusele ning noorte ja täiskasvanute sportimisvõimaluste avardumisele, on tegu väärt teoga.

 

9. Acadeemikud

Acadeemikud on Järva-Jaani gümnaasiumi ja Peetri kooli õpetajatest koosnev bänd, mis on tegutsenud juba kolm aastat. Selle aja jooksul on välja antud üks singel omaloominguga ja kaks plaati, viimast stuudioalbumit „QLA" esitleti alles 14. detsembril.

Bänd on oma looga kahel aastal osalenud Eesti Laulu konkursil, kuid siiani pole nad poolfinaalidesse edasi pääsenud. Veel.

2021. aasta sügisel saadeti oma lugu konkursile „Väike laul suurele lavale". Osales 48 lugu, Acadeemikud pääsesid 24 parema hulka ja esinesid 14. detsembril Jõhvi kontserdimajas.

Acadeemikute esinemisgraafik on tihe. Suvepidu Porkunis 4. juunil, 2. juulil Pirita sotsiaalkeskuses heategevuslik töötuba autistlike laste ja noorte teaduslaagris, 17. juulil Väinärve veepidu, 23. juulil Porkuni Bluus, 24. juulil Kareda piirkonna kohvikutepäev, 7. augustil Rakke päev ja Wähja festival, 8. augustil perepäev Valgejõe saarel (Tapa), 28. augustil Viljandi hansapäevad ja Lüübnitsa sibula- ja kalalaat. Acadeemikute kitarrist, Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants on selle kohta öelnud, et igal õpetajal peaks oma hobi olema.

Muide, „QLA" ilmub peagi füüsilisel kujul mälupulkadel, samuti saab tervet albumit kuulata YouTube'ist. Plaadi esitluskontserdid on aga alles toimumata. Jälgige reklaami!

 

10. Järva valla Muuseumitee 2021

Järva valla Muuseumitee toimus 4. ja 5. septembril ning selles osales üheksa Järva valla muuseumi ja kolm teemakeskust. Projekt ise sai alguse jaanuaris ja lõppes septembris kokkuvõtteid tehes.

Exceli tabelist selgus, et 538 inimest olid soetanud käepaela, lisaks oli kirjas 18 esinejat ja 62 last, kes ei pidanud käepaela ostma – kokku 618 inimest. Külastusi tehti aga 1560.

Kollane muuseumitee silt, mis teed näitas, torkas silma. Kõik tosin muuseumi leiti kenasti üles, kuigi külastajaid oli kogu Eestist: kaugemad Saare-, Põlva- ja Ida-Virumaalt, aga ka naabrid Harju-, Rapla, Viljandi- ja Jõgevamaalt. Oma valla inimesi ka.

Templimäng, mille tarvis tuli läbi käia vähemalt viis muuseumi, toimis (kokku tagastati 65 kupongi) ja köitis. Kõik muuseumid suutis kahe päevaga läbi käia vaid üks külastaja.

Muuseumitee aitas suurendada teadlikkust muuseumivaldkonna ja kultuuripärandi vastu. Kaasates Järva valla muuseumid ühisesse tegevusse, hoogustus valdkonnasisene koostöö – väikemuuseumidel oli võimalus teha koostööd suurte ja tuntud muuseumidega, paranes omavaheline suhtlus ja kommunikatsioon. Loodi muuseume ühendav publikuprogramm. Kasvas ka kohalike elanike teadlikkus oma vallas tegutsevatest muuseumidest.

„Ei ole võimalik, et ühes vallas on nii palju muuseume!" imestasid need, kes septembri esimesel nädalavahetusel tosinat Järva valla muuseumi külastasid. See andis korraldajatele indu hüüda välja, et Muuseumitee 2022 toimub 3. ja 4. septembril.

 

11. Vao seltsimaja akende kaunistused ja Vao jõulupuu 2021

Igal aastal on Vao külas jõulude eel kaunistatud ära mõni puu. Idee Vaole teismoodi kuusepuu meisterdada tuli Ülle Jäägerilt. Külavanem Andres Pajula sõnul kasutati kuusepuuks ära ühe vana kuuri seinalaudu (kuur oleks ümber kukkunud niikuinii). Puu meisterdamisele kulus külameestel terve päev, teisel päeval värvis Ülle „kuuse" valgeks juhuks, kui jõulude eel lund ei tulegi. Puud kaunistama meisterdas Andrese kaasa Katre Kasemaa samblapallid. Tuled külge ja valmis see puu saigi. „Mõtlesime sellele, et jõuluvana Preediku tulekuks oleks kõik valmis. Igasse Vao küla majapidamisse saatsime puu avamisele kutse," rääkis Pajula. „Esimesel advendil süütasime puul tuled, panime lõkke püsti, grillisime vorste ja pakkusime alkoholivaba glögi – oli mõnus olemine, millest said osa ka vallavalitsuse liikmed Toomas Tammik ja Alari Teppan."

„Me võiks ka teha," on Vao küla rahvas juba mitu-mitu aastat koos esimese lumega öelnud. „Kaua me seda lauset siis ütleme, eks ma siis teen. Ühist aega leida, et naistega kokku saada, on raske. Kui keegi tahtis appi tulla, siis ma ei keelanud," rääkis Vao külamaja akende kaunistamisest Katre Kasemaa. Ta tegi akendest ka fotod ja saatis need osalema Taikse külaseltsi kampaanias „Loome jõulusära Järvamaale 2021". Külamaja aknad tõid neile eriauhinna – viiekilose kastitäie maiustusi.

 

Osale Järva valla aasta teo hääletusel

Järva valla aasta teo auhind antakse isikule, grupile, asutusele, ettevõttele või organisatsioonile, kes on vallas midagi olulist korda saatnud ning valla elanikke positiivselt mõjutanud, heaks eeskujuks olnud või Järva vallale tuntust toonud.

 

Kes saab hääletada?

• Hääletusel saab osaleda Järva valla elanik.

• Iga hääletusel osaleja saab anda hääle endale meelepärase ettepaneku poolt.

 

Kuidas ja millal saab hääletada?

• Hääletamine kestab 18. jaanuarist 7. veebruarini.

• Hääletada saab Järva valla veebilehel, valla äpis või viies Järva Valla Lehest välja lõigatud hääletussedeli Järva valla raamatukogudesse või raamatukogubussi Krõõt.

• Hääletamisel isik identifitseeritakse.

 

Kui enim hääli kogub võrdselt mitu nominenti, antakse aasta teo auhind neile kõigile.
Auhind antakse laureaadile kätte Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul tähistamisel Järva vallas.

 

2021. aasta teo auhinna hääletusel saab valida nende 11 ettepaneku hulgast:

1. Seiklusmäng „Koerus lubatud on koerused"

2. Esimene Järva valla haridusasutuste spordipäev

3. Aknamaalide näitus Aravetel

4. Järva valla kirikute päevad

5. Vuukimise õpituba ja kogukondlik fotonäitus looduskivist hoonetest

6. Albu kool 100

7. Eakate kokkutulek „Näeme jälle" Eistveres ja korraldaja Liia Viks

8. Jaani Arena ning selle eestvedajad Ervin Kõll ja Martin Põvvat

9. Acadeemikud

10. Järva valla Muuseumitee

11. Vao seltsimaja akende kaunistused ja Vao jõulupuu.