Vallavolikogu kiitis muudatused haridusmaastikul heaks

Järva vallavolikogu hääletas oma 24. märtsi istungil valla haridusvõrku korrastavate eelnõude üle.

Enne, kui haridusvõrgu korrastamist puudutavad eelnõud arutusele tulid, võttis sõna Järva vallavanem Toomas Tammik. Ta tänas kõiki vallakodanikke ja volikogu liikmeid, kes aruteludes aktiivselt osalesid. „Need eelnõud ei eelda seda, et volikogu peaks need vastu võtma. Samas on need ühed esimesed eelnõud Järva vallavolikogu ajaloos, mis meie tulevikku nii suurel määral mõjutavad," tõdes Tammik.

Ta rõhutas, et nendele eelnõudele eelnes kolm aastat analüüse, arutelusi ja ebakindlust. Ta mõistab ka erinevate piirkondade inimeste emotsioone, kuid on veendunud, et selgus, kui valla koolivõrk paika saab, on tähtis, et õpetajad saaksid õpetada, õpilased õppida ja poleks teadmatust, mis saab järgmisel aastal. „Nende otsustega saame anda selge signaali, kuidas me edasi läheme, et tuua tagasi töö- ja õpirahu," ütles Tammik.

* Volikogu otsustas 24. märtsi istungil 19 poolthäälega, kaks oli erapooletut, lõpetada Ambla-Aravete kooli koolitustegevus kolmandal kooliastmel järkjärguliselt aastatel 2022–2024: 1. septembril 2022 ei avata ning ei toimu õpilaste vastuvõttu Ambla-Aravete Kooli 7. klassi; 1. septembril 2023 ei avata ning ei toimu õpilaste vastuvõttu Ambla-Aravete Kooli 7. ja 8. klassi ning 1. septembrist 2024 on Ambla-Aravete Kooli tegutsemise vorm põhikool-lasteaed, kus õpe põhikoolis toimub I ja II kooliastmes.

Otsuse eelnõu haridus- ja noorsootöö komisjonis arutades hääletas selle seitse liiget muudatuse poolt, sama meelt oli ka Järva valla noortevolikogu, kelle arvamust esindas volikogus noortevolikogu juht Alide Kristine Alba.

Volinik Arvo Imsi küsis, kas vallavalitsus on mõelnud ka bussiliikluse peale, kui kooli kolmas aste suletakse ja õpilased peavad sõitma kaugemale kooli.

Abivallavanema Tiina Oraste sõnul on õpilastransport tagatud.

* Volikogu 21 liikmest oli üks vastu, kaks jäi erapooletuks ja 18 olid poolt, et sarnaselt Ambla-Aravete kooliga korraldada 1. septembrist 2022 ümber ka Peetri Kooli tegevus: koolitustegevuse lõpetamine kolmandal kooliastmel toimub järkjärguliselt aastatel 2022–2024: 1. septembril 2022 ei avata ning ei toimu õpilaste vastuvõttu Peetri Kooli 7. klassi; 1. septembril 2023 ei avata ning ei toimu õpilaste vastuvõttu Peetri Kooli 7. ja 8. klassi ning 1. septembrist 2024 on Peetri Kooli tegutsemise vorm põhikool-lasteaed, kus õpe põhikoolis toimub I ja II kooliastmes.

Otsuses selgitati ka, et kooli hoolekogu arvamus polnud õiguspärane, kuna koosolekut ei viidud läbi õiguspäraselt. Kareda piirkonna elanike pöördumine jõudis volikoguni aga hilinemisega.

Volinikud tundsid huvi, kuidas pöördumisele allkirju koguti. Volinik Getter Klaas vastas, et allkirju kogus kooli hoolekogust üks lapsevanem ja käidi inimeste juures.

Volinik Külli Majori tõdes seda nimekirja vaadates, et hulk allkirja andnutest on eakad inimesed, keda ei huvita selle kooli saatus. Et kool jääb kuueklassiliseks, on tema meelest saavutus.

Lähimad koolid, kus on võimalik jätkata õpinguid 7.–9. klassis jäävad Peetri alevikust 11–15 kilomeetri kaugusele ning koolitee läbimine ei ületa põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud ajalist piiri. Praegusel ajal liigub hommikuti bussidega lähimatesse koolidesse Järva-Jaani ja Koeru üle 50 endise Kareda piirkonna õpilase. „Ka sama kooli õpetajad on pannud oma lapsed teistesse koolidesse. Kui pole lapsi, pole mõtet kooli mängida," tõdes Majori, kelle mõlemad pojad on lõpetanud Peetris põhikooli.

Otsuse poolt oli viis haridus- ja noorsootöö komisjoni liiget (üks jäi erapooletuks ja üks oli vastu), sama meelt oli ka Järva valla noortevolikogu – ühe õpilasega klass pole ikka päris õige klass.

* 20 volinikku hääletas selle poolt (üks oli vastu), et Aravete Keskkoolis lõpetada järkjärguliselt keskhariduse andmine: 1. septembril 2022 ei avata ning ei toimu õpilaste vastuvõttu Aravete Keskkoolis 10. ja 11. klassi ning 1. septembrist 2023 on Aravete Keskkooli tegutsemise vorm põhikool, kus õpe toimub I, II ja III kooliastmes.

Otsuse poolt oli seitse haridus- ja noorsootöö komisjoni liiget, sama meelt oli ka Järva valla noortevolikogu.

* 14 volinikku oli Imavere Lasteaed Mõmmi ja Imavere Põhikooli tegevuse ümberkorraldamise poolt (kolm jäi erapooletuks ja neli oli vastu), liites Imavere Põhikoolile Imavere Lasteaed Mõmmi. Imavere Lasteaed Mõmmi lõpetab tegevuse 31. augustil 2022 ja Imavere Põhikool jätkab tegevust, 1. septembrist 2022 tegutseb asutus uue nime Imavere Kool all.

Tiina Oraste selgitas, et ümberkorraldamise tulemusena jätkab ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus ja põhikool, kus õpe toimub kolmel kooliastmel.

Volinik Arto Saar küsis, miks seda tehakse kiirustades, kui kooli direktor soovis seda teha tasa ja targu.

Oraste selgitusel ei vaja tegevuse ümberkorraldamine aastat. Need, kes on protsessi läbi teinud (koolid ja lasteaiad Albus, Koigis ja Peetris), nõustavad ja aitavad, samuti on igati toeks vallavalitsus. Ka lubas Oraste, et asutuste juhid saavad suvel kätte ka oma puhkuse.

Otsuse poolt oli kuus haridus- ja noorsootöö komisjoni liiget (üks jäi erapooletuks), sama meelt oli ka Järva valla noortevolikogu. Noorte ainus mure oli, et õpilastele ei meeldi uus nimi – Imavere Kool.

* Volikogu kinnitas ka  Koeru Keskkooli ja Järva-Jaani Gümnaasiumi tegutsemise vormi muutmise põhimõtted: poolt hääletas 12, vastu viis ja erapooletuks jäi neli volikogu liiget.

Otsusega ei korraldata ümber Koeru Keskkooli ega Järva-Jaani Gümnaasiumi tegevust, vaid lepiti kokku põhimõtted, millisel juhul lõpetatakse nimetatud koolides keskhariduse andmine. Otsuses seisab, et Koeru Keskkooli ja Järva-Jaani Gümnaasiumi tegevuse ümberkorraldamist alustatakse juhul, kui alates 1. septembrist 2022 kahel teineteisele vahetult järgneval õppeaastal on 10. klassi täitumus gümnaasiumiosas 10. novembri seisuga väiksem kui 15 õpilast.

Kuid enne seda, kui selle tulemuseni jõuti, oli mitmeid vaidlusi.

Vello Teor palus selgitada, kust tuleb õpilaste arv 15. Volinik Meelis Mändla meelest on see arv suvaline.

Tiina Oraste selgitas, et õpilaste vähimaks arvuks gümnaasiumiklassis on 15 kujunenud kokkuleppeliselt seetõttu, et arvestatud on ühe klassikomplekti tundide korraldamise maksumusega, mis 15-ne õpilase korral tekitab küll vallale lisakulu, kuid see raha on siiski võimalik meie eelarvest juurde leida. Teiseks on 15 õpilasega klassis võimalik läbi viia nõutud hulgal valikainete kursusi.

Arto Saare sõnul on ajalugu näidanud, et Järva-Jaanis tulebki igal aastal õpilasi 10. klassi 10 ja 15 vahel. Pigem oleks siis võinud teha otsuse Järva-Jaani gümnaasium kohe sulgeda. Ta esitas vallavolikogule alternatiivse ettepaneku langetada latt kümne õpilase peale. See aga volinike toetust ei leidnud.

Vallavolikogu esimees Rait Pihelgas selgitas, et volikogu soov on keskhariduse andmise jätkamine ja et õpilasi oleks piisavalt. „Seisame selle eest, et koolid säiliks ja panema paika, mis tingimustel," ütles ta.

Ka Järva valla noortevolikogu meelest on 15 õpilase piir mõttekas ja mõlemale koolile jõukohane.