Albu põhikooli direktor Rünno Lass tunnistas, et kuigi tundis end selle kooliaasta vältel koolipapana üllatavalt hästi, jätab ta 30. juunil Albu kooliga hüvasti. Juba 2. maist on ta tagasi erialasel tööl ehk sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse nõunik.

Lassi sõnul tal vedas, et eelmine koolijuht Maie Rambi nõustus poole kohaga õppealajuhatajaks jääma. „Tänu temale läks puuduvate õpetajate leidmine ja kogu õppeprotsessi käivitamine ladusamalt. Tõsi, vähestel õpetajatel on koolis täiskoormus, paljud on osakoormusega. Näiteks keemiaõpetaja Merike Einma sõidutasin igal reedel ise Paidest kohale, kuid nüüd kandideeris ta riigigümnaasiumisse ja sügisest enam meile ei tule," valutas Lass endiselt südant. „Bioloogia-geograafiaõpetaja sõitis ise bussiga kohale Jänedalt. Füüsikaõpetaja leidsime küll Albust, kuid tal pole nõuetekohast kvalifikatsiooni."

Lassi sõnul on koolis töökoormus täpselt mõõdetav. „Kui sul on kuus tundi nädalas, kuid tööle ja koju sõita on 40-50 kilomeetrit, pole asjal mõtet, sest sõidukulusid ei kompenseerita. See on probleem," tunnistas Lass.

Esimesed raskused said ületatud. „Siis algas see töö, milleks mind sinna tööle palgati ehk kolme asutuse, Ahula lasteaia, Albu laste mängutoa ja Albu põhikooli ühendamine. Kohe oli vaja kirjutada uus arengukava, milles kõik kolm asutust oleks võrdselt sees ja kus oleks kajastatud kõigi asutuste arengud ja huvid," ütles Lass. „Moodustasime ühise hoolekogu, oli hea meeskond, tegime arengukava valmis ja Albu vallavolikogu kinnitas selle juba 13. oktoobril."

Lass on õnnelik, et tal oli võimalus teises valdkonnas realiseerida neid juhikogemusi, mis tal on ja leida sotsiaal- ja haridusvaldkondades ühisosa, mis on päris suur. „Sotsiaalvaldkonnas jälgime inimese enesega toimetulekut igas elukaare faasis. Ka hariduses räägime elukestvast õppest ja koolis iga õpilase arenguvajaduse toetamisest. Eesmärk on iseseisva ja ennast juhtiva inimese kujundamine. Oluline on arendada lastes tugevusi. Sama teeme ka sotsiaaltöös," arutles Lass.

Mõned korrad sai ta ka ise klassi ees seista. Korra asendas füüsika- ja korra matemaatikaõpetajat, emakeeletunnis tuli aga kuulata ettekandeid Noor-Eesti rühmitusest. „Kui klassis on kuni kümme õpilast, jõuad kõigini. See kogemus meeldis mulle kõige enam. Kõik lapsed on omamoodi andekad, vahetud ja ausad," ütles ta. „Eriti kiidan ma aga oma kolleege – nad on multitalendid, kes peale koolitunde tegelevad huviringide, esinemiste ja aineolümpiaadidega."

2. maist naases ta erialasele tööle. „Põhieesmärk on olemasolevate teenuste uuendamine ja mitmekesistamine. Et töökoht on Paides, on suur pluss, sest viimased 24 aastat olen edasi-tagasi 70 kilomeetrit päevas tööle ja koju sõitnud. Teine pluss on, et kui olen saanud proovida tööd mittetulundusühingus (Lass juhtis SA Koeru Hooldekeskus – toim) ja kohaliku omavalitsuse tasandil (lisaks koolijuhi ametile oli ta Koeru volikogu ja on Järva vallavolikogu liige), siis nüüd saan võimaluse proovida töötamist ka riigi tasandil," ütles Lass. „Vallavolikogu liige ja sotsiaalkomisjoni esimees ning Aravete hooldekodu hoolekogu liige olen edasi."

 

Arnika Tegelmann