Peetri Koolis toimus suur idamaade stiilinädal

Sel õppeaastal otsustas õpilasesindus korraldada stiilinädala idamaade ainetel. Kuna enne kevadist vaheaega on kooli traditsioon olnud ka teatripäeva pidada, siis sel aastal need kaks ühendati.

13. aprilli kunstiõpetuse tundides oli 4.-9.klassi õpilaste ülesanne teha plakateid teemal "Minu uudised." Mõned õpilased valisid seda teha idamaade teemal. See oli sissejuhatus algavasse stiilinädalasse.

Plakatid on koolimaja koridoris mai lõpuni üleval ja kõikidele huvilistele uudistamiseks-lugemiseks (sh ka lapsevanematele).

16. aprill oli türgiaineline päev. Sten Egert Liivak ja Liis Villemsaar sisustasid vahetunnid Türgi ajaloo tutvustamisega, turbani sidumise õpetamisega ning Türgi linnade sõnasegadiku lahendamisega.

17. aprillil tutvustas Arli Orlovski India kultuuri, usundeid, arhitektuuri ja vürtse. Oli võimalik erinevaid vürtse nuusutada, katsuda ja maitsta.

18. aprillil tutvustas Laura-Liisa Toodre Arvo Orlovski abiga Jaapani pühi, samuraide tegemisi ning viidi läbi vastavasisuline viktoriin.

19. aprill oli Hiina päev. Õpetaja Hedi Jürgeni abiga valmistasid õpilased kokandustundides hiina toitu. Huvijuht tutvustas Hiina loodust, leiutisi ja suuremaid saavutusi. Teisel vahetunnil peeti maha keiser Mingi söömaaeg. Selleks ajaks olid valminud marmoriseeritud munad ja dim-šumid (hiina pelmeenid) hapukas kastmes. Selleks, et Mingi dünastia söömaaega ja traditsioone paremini tutvustada, oli Janari Saar kehastunud keiser Mingiks ja Henri Einberg, Mattias Kõrgesaar, Arvo Orlovski ning huvijuht olid keisrit teenindavad eunuhhid. Kolmandal vahetunnil tutvustati teejoomise traditsioone ning pakuti keiser Mingi õukonnas musta vürtsidega teed. Söögivahetunni ajaks valmisid õppeköögis õpilaste käe all sealiha magushapus kastmes ning nuudlid.

Reedel, 20. aprillil toimus suur teatripäev – sedapuhku siis idamaade aineline, nagu kogu eelnevgi nädal. Hommikul jagunesid õpilased loosi tahtel viide gruppi. Igal grupil oli kapten, kellel oli olemas lugu või läbiv teema, mida lavastatavas etenduses kajastada. Loosi tahtel sai iga grupp endale ka komplekti erinevaid märksõnu, mida oli vaja loodavas esitluses kasutada. Alguses tekitasid need märksõnad palju segadust ja lõid kõik plaanid segi, aga nagu hiljem selgus, oli nende peale hea oma etendust üles ehitada. Lubatud oli kasutada kõiki erinevaid meetodeid, mida keegi suutis välja mõelda (draama, laul, muusika, tants, pantomiim, varjuteater jne). Varasematel aastatel on õpetajad eraldi oma etenduse teinud. Kuid sel korral loositi õpilaste soovil ka õpetajad erinevatesse gruppidesse (mille kapteniteks olid õpilased). Tingimuseks oli, et iga etendus kestaks vähemalt 10 minutit ning kõik need, kes olid kostümeeritud ja oma rollides, pidid saama seda sama rolli ka loodavas etenduses kajastada. Neile, kes polnud omale tegelaskuju ja kostüümi suutnud iseseisvalt valida, anti jooksvaid rolle, et erinevatest ajaloolistest ning muinasjututegelastest mingi terviklugu kokku tuleks.

Kaks tundi oli aega oma etendusi lavastada ning ette valmistada.

Kokkulepitud ajaks koguneti saali ning mängiti oma lavastused publiku ees maha.

Üks rühm esitas loo Türgi leiutajast, kes korraldas suure gala ja võttis vastu külalisi siit- ja sealtpoolt Peipsi järve. Tuli urgveelane Eestimaa soode ja rabade keskelt ning suur ussikuningas isiklikult.

Toodi kingitusi. Kuulus leiutaja vaatas, kuidas oleks võimalik koodist üks korralik rehepeksumasin konstrueerida.

Teine rühm etendas loo libavürtsikaupmehest, kes uinutas valvurid oma maagilise mõduga ning läks lossi kööki vürtse müüma. Perenaisel oli vaja kasse toita ja ta jättis kaupmehe oma keedust valvama. Selgus aga, et see polnudki mingi kaupmees, vaid hoopis petis, kes marmoriseeritud munadega jalga lasi.

Kolmas rühm esitas loo Iraani jumalanna Anahitast, kes päästis keiser Mingi juurest põgenenud eunuhhid näljasurmast. Saatuse tahtel ja loosi kaasabil olid kolm keiser Mingi eunuhhi sattunud ühte gruppi. Laval oli ka maotaltsutaja koos oma tulihingelise kobraga.

Neljas trupp tõi lavale loo sellest, kuidas sõprust ei saa mõõta ega raamidesse suruda. Sõprus lihtsalt on või seda pole. Aga kui on, siis ta on mõõtmatu ning kõikehõlmav.

Viies rühm esitas loo Hispaania printsessi põgenemisest ja sellest kuidas Türgi sultan printsessiga abielluda tahtis. Printsess põgenes sultani eest, ületas edukalt kõik takistused ning naases koju tagasi. Ta leidis, et kodu on maailma parim paik.

Peale lõunasööki oli individuaalsete esitluste aeg. Kõigepealt esitati kaks muusikalist etendust. 1.-3. ja 8-9.klassi ühisnumber oli "Onu Ali" ja 7. klass esitas ka idamaise pala. Individuaalselt astusid enesetutvustusega üles Arli, Mattias, õpetaja Hedi ja huvijuht.

Päev jätkus suure idamaade viktoriiniga, mida mängiti Arli Orlovski eestvedamisel. Komisjon, kuhu kuulusid kooli juhtkonna esindajatena huvijuht ja direktor, õpetajate esindajatena Hedi Jürgen ja Viive Obermann ning õpilaste esindajana Sten Egert Liivak, läksid samal ajal plaani pidama ja tähtsaid otsuseid vastu võtma.

 

Žürii otsused

Näitlejapreemiad:

Parim meesnäitleja – Sten Egert Liivak.

Parim naisnäitleja – Marleen Kons.

Meeldivaim lavahääl – õp. Ireen Lehtmets.

Parim rollilahendus – õp. Lea Tammiste.

Parim näitlejadebüüt (rõõmus madu) – Marten Kõrgesaar.

Grupipreemiad:

Ansamblimängupreemia – rühm nr 1, kapten Sten Egert Liivak

Loovuspreemia – rühm nr 2, kapten Arli Orlovski

Kõige õpetlikum lugu – rühm nr 5, kapten Laura-Liisa Toodre

Erinevate meetodite kasutamine – rühm nr 3, kapten Karolin Kons

Huumoripreemia – rühm nr 4, kapten Liis Villemsaar

Parim muusikaline esitlus – Onu Ali (1.-3. ja 8.-9.klass)

Individuaalsed esitlused:

I koht – õp. Hedi Jürgen

II koht – Mattias Kõrgesaar

III koht – Arli Orlovski

Suure idamaade viktoriini tulemused:

I koht – Laura-Liisa Toodre

II koht – Arvo Orlovski

Tasavägise mängu puhul me kolmandat kohta välja ei andnudki.

 

Huvijuht tänab ja tunnustab Sten Egert Liivakut, Liis Villemsaart ja Arli Orlovskit, kes suutsid kõik 5 päeva kostüümi kanda ja enda valitud rollis püsida. Suur tänu!

Õhtul toimus koolimaja saalis idamaade disko. Mängiti seltskonna- ja strateegiamänge.

Kõiki eelpool nimetatud laureaate ja abilisi tänati ja tunnustati erinevate pääsmetega.

 

PEETRI KOOLI SUURT IDAMAADE STIILINÄDALAT TOETASID:

Alle-Saija Teatritalu

Ajakeskus Wittenstein

Paide Muusika- ja Teatrimaja

Järvamaa Muuseum

A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel

Eesti Ringhäälingumuuseum

Paide Spordikeskus

Järva-Jaani Savikelder

Tõnise Talu

Türi Rahvaspordimaja

Alpakafarm (Pärnumaal)

 

Peetri Kool tänab kõiki toetajaid teie abi ja usalduse eest!

2017. aastal oli stiilinädala teemaks Kreeka mütoloogia.

 

Kaidi-Ly Välb

Peetri kooli huvijuht

 

Lapsed valmistavad hiina toitu

 

Külaskäik Türgi leiutaja juurde