„Tšillisest sügisest“ küpses aastaga „Sügis tšilliga“

Pildil: Koigi mõisa moosikonkursi korraldaja Annela Ojaste annab koos auhinnaga selle konkursi võitjale üle ka purgikese eelmise aasta võidumoosi – mõlema autor on Elve Žukovitš Põltsamaalt.

 

Koigi mõisa moosikonkursile toodi sel aastal 19 nii soolast kui ka magusat keedist, millest hindajad eesotsas Tikupoisi tegevjuhi Tanel Teasega (hindajate hulgas olid veel Koigi kooli kodunduse õpetaja Sirje Pääslane-Tippi ja moosisõber Kalev Altmets) valisid välja kolm võidumoosi ning lastežürii oma lemmiku.

 

Ma pole eladeski nii palju moosi söönud!" ütles Tanel Teas ja lubas, et jätab seekord vahele pannkoogid, mida ema talle oma kodus Haapsalus pühapäeva hommikul küpsetada lubas.

 

Moosihindajad ei teadnud teps mitte, kes ühe või teise moosi kokku keetis. Seda suurem oli nende üllatus, et esimese ja teise koha viis taas koju Põltsamaal elav Elve Žukovitš, kelle „Tšilline sügis" võitis esikoha eelmisel aastal. See on aasta aega olnud Koigi mõisa kingimoosiks ja selle said lillede asemel ka kõik selle aasta parimad ehk nii jõudis see ringiga autorini tagasi. Selle moosi koostis oli õun, tšilli, paprika, äädikas ja suhkur.

Sel aastal kandis võidumoos nime „Sügis tšilliga" ja selles olid õun, paprika, tšilli, äädikas, maitseained ja küüslauk. Tutvustuses oli öeldud, et see on tšilline ja vürtsikas ning sobib nii prae- ja grillliha kõrvale kui ka juustu juurde.

Peaahinnaks oli salongiõhtu Tikupoisis koos kolmekäigulise õhtusöögiga ja ansambliga Dagö.

 

Teise koha pälvis Elve Žukovitši moos „Nostalgia", mis on keetja sõnul täiesti tüüpiline tikrimoos vähese mündiga, maitseks veidi mett ja üks sidrunike, et hapet lisada.

 

Kolmanda koha võitis ehe pannkoogimoos, mille päeva varem, Koigi kooli vanavanemate päeval keetis õuntest ja punastest sõstardest kokku Rosanna Rõlkov koos vanaisa Lembituga.

 

Lastežürii, Mirell Lees Koigist ja Lukas Teas Imaverest hindasid oma lemmikuks õuna-kaneeli moosi, mis meenutas lastele maale vanaema juurde minekut. Selle moosi keetis Maarja Koivuoja.

 

Elve Žukovitš keedab suvega küll riiulid moose täis, kuid ise neid süüa ei armastagi – rohkem jagab ja kingib. „Pühapäeval, kui lapsed koju tulevad, siis on ikka pannkoogid, aga nad tahavad neid ainult maasikamoosiga," tunnistas Elve. „Nüüd oli juba teist suve ka uus soov – õun vaarikaga."

Igal aastal nuputab ta välja mõne uue retsepti. „Moosi saab teha kõigest, mis sul aias on. Keetja otsustab asja, põhiline on maitsetunnetus. Sa pead oskama maitsed kokku panna. Sa võid neist samadest tikritest keeta moosi, mida keegi ei söö. Sealsamas võib see nii hästi õnnestuda. Marjad peavad olema õiges küpsuses ja loeb ka, mida sa juurde paned," kergitas Elve veidi potikaant. Ta lisas, et loeb palju sellekohast kirjandust ja armastab käia mööda Eestit alates Setu Külavüüst lõpetades Tahkuranna kurgifestivaliga uusi maitseid otsimas. „Alati vaatan moosiriiuleid. Aga ühe olen välistanud – mitte kunagi ei lisa ma oma moosile ühtegi poest ostetud kompotti. Ma olen selliseid retsepte näinud. Aga see on maitseasi."

 

Elve on seda meelt, et kahte täpselt ühesuguse maitsega moosilaari pole võimalik keeta. Moosi võib keeta igaüks, tähtis on, kuidas seda teha. „Uskumatu, et ma olen leidnud tšilli! Kasutasin tšilli kõrval erinevaid pipraid, mida ma algul ei uskunudki, et need tšilli juurde sobivad. Lugesin kusagilt ja mõtlesin, et prooviks. Eelmise aasta retseptist jätsin alles õuna, küüslauku panin. Tähtis on, kas sa paned seda alguses või lõpus. Mina panin lõpus – lugesin kusagilt, et küüslauk tuleb lisada hästi lõpus," selgitas ta.

 

See oli talle juba viies Koigi moosikonkursi võit. „Kord sain kolmanda koha väga lihtsa maasika-mustikamoosiga, lihtsalt võtsin siia kaasa ka ühe magusa moosi. Õunamoosi võid keeta erinevatest sortidest ja mooski tuleb väga erinev. Olen enda jaoks avastanud „Antonovka", lisan seda just tšillidele, " rääkis ta. „Mulle väga meeldib Koigi kogukond ja kuidas nad neid asju teevad. On palju suuremaid konkursse, kuhu ma pole tihanud minna. Siin on alati nii kodune."