Mida arutati ja otsustati Järva Vallavalitsuse istungil 28. juulil
*Järva-Jaani-Kareda piirkonnajuht Veiko Kurim ütles, et 2. augustist algab taas malevasuvi, malevlastega tehakse Järva-Jaanis heakorratöid, põhirõhk on tervisemaja ümbruse haljastusel.
Vallale kuuluvad krundid Järva-Jaanis Kalda ja Pikal tänaval on Kurimi sõnul kenasti trimmerdatud.
Peetri inimesed said kergliiklustee äärde ühe istepingi. Kadastiku kalmistu sai niidetud ja korrastatud.
Veel rääkis Kurim igavesest mureteemast – prügist. Ikka süüdistatakse valda, kui prügikastid ajavad üle ääre. Järva-Jaanis on plaan augusti lõpuks valmis saada uus ladustamisplats aadressile Võimla tee 4, kuhu elanikud saavad viia oksad ja komposteerimismaterjal. Mõisa teelt viiakse Võimla teele ära ka kõik konteinerid.
Abivallavanem Toomas Tammik tõdes, et prügimure pole ainult Järva-Jaanis. Prügimajandusele peab lähenema tervikuna. Tammik sõitis paar päeva tagasi läbi Amblast, kus pakendikonteiner olid täitunud madratsite, pottide-pannide, pesumasina osadega jne, ehk kodanikud ei käitu vastavalt nõuetele ja toovad konteineritesse nahaalselt prügi, mis pole sinna mõeldud. Mingi lahendus tuleb leida, kuid inimeste mõttemaailma on raske muuta, tõdes Tammik.
* Vallavalitsus vaatas läbi sotsiaalosakonna esitatud eelnõud.
* Arenduse peaspetsialist Triin Tippi meenutas, et MTÜ Trenn ja Fun sai kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) kevadvoorust 3995 eurot Lehtmetsa külla Linnumetsa kinnistul asuva parkla tagusele haljasalale külaplatsi rajamiseks, kuhu tuleks statsionaarsed istumiskohad ja katusealune, kus on võimalik korraldada küla kokkusaamisi, üles riputada näituseid ja kasutada seda esinemiskohana. Luuakse turvaline lõkkeplats ja paigaldatakse külakiik. Projekti kogumaksumus on 4700 eurot. Vallavalitsuselt palutakse projekti kaasrahastamiseks 705 eurot. Valla eelarves on projektide kaasrahastamiseks 20 000 eurot, millest seni on kasutatud veidi üle 7300 euro. Vallavalitsus oli nõus projekti toetama.
* Finantsjuht Andrus Mikson tutvustas taotlusi, millega küsitakse lisaraha reservfondist. Imavere Põhikooli direktor esitas taotluse seoses Imavere spordihoones kavandatud põrandahooldustööde hanke kallinemisega 2500 euro võrra. Eelarves on selleks 7700 eurot, tööde kogumaksumuseks kujunes 10 200 eurot. Vallavalitsus oli raha eraldamisega nõus.
* Vallal on kohustus ülal pidada oma spordibaase ja -rajatisi. Järva-Jaani terviserajad on Järva valla omandis ning radade hooldustööde teenust, sh suusaradade sissefreesimist osutas kokkuleppel Järva-Jaani Vallavalitsusega MTÜ Tenno Matkad (varasema nimega MTÜ Järva-Jaani Noorteklubi). Nüüd nad enam teenust ei paku, kuid mõistlik oleks neilt soetada jäljefrees, mille eest MTÜ küsib 4000 eurot. Vallavalitsus oli nõus seda ostu reservfondist rahastama.
* Aravete Keskkool küsis projekti „Aravete noorte Tegelustelk" 5% omaosaluse katmiseks 442,36 eurot ja projekti „Progetiiger" 25% omaosaluse katmiseks 1470,00 eurot, kokku 1912,36 eurot. Mõlemat projekti toetab Haridus- ja Noorteamet, projekti „Progetiiger" 4410 euroga ja projekti „Aravete noorte Tegelustelk" 8404,84 euroga. Vallavalitsus oli nõus omaosalust toetama.
* Koeru Muusikakool plaanib osta vibrafoni ja esitas toetusprogrammi „Igal lapsel oma pill" taotluse 2700 eurole, kuid toetust eraldati 2000 eurot. Vibrafon maksab 4000 eurot, eelarves on selle soetuseks 1300 eurot. Nüüd palub muusikakool puudujääva 700 euro eraldamist reservfondist. Vallavalitsus oli nõus.
* Maakorralduse spetsialist Lia Pärna edastas, et vallavolikogu saaks otsustada peremehetu ehitise tuvastamise, on vaja arvele võtta ja hinnata kahte maaüksust: Kalitsa külas Jõela katastriüksus ja Köisi külas Risttee katastriüksus. Hindamise aluseks on võetud maa maksustamishind, mille kohaselt hinnati katastriüksused vastavalt 660 ja 800 eurot. Vallavalitsus kinnitas hinnad.
*Pärna selgitas, et tuleb lõpetada Väike-Kareda külas Olli maaüksuse hoonestusõiguse seadmise menetlus, sest kunagi esitatud hoonestusõiguse seadmise avaldusele pole lisatud ühtegi omandiõigust tõendavat dokumenti ja ehitist ei ole kantud ehitisregistrisse. Hoone on täiesti lagunenud. Seni seal toimetanud inimesed ei näe võimalust ega vajadust hoonet korrastada. Lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise juurde ei saa aga maad erastada ega hoonestusõigust seada. Maa-ametile tehakse ettepanek jätta maaüksus riigi omandisse. Vallavalitsus oli sellega nõus.
* Järva Vallavalitus muutis oma 19.05.2021 korraldust „Hoonestusõiguse seadmise algatamine riigimaale" seoses ühe kaasomandis oleva hoone omaniku aadressi muutumisega.
* Järva Vallavalitus muutis oma 09.06.2021 korraldust „Maa ostueesõigusega erastamine, ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja koha-aadressi määramine", kuna üks garaažiboksidest Aravetel Uus tn 5 kuulub vallale ja valla omanduses olevate ehitiste juurde ostueesõigusega maad erastada ega hoonestuseesõigust seada ei saa. Seepärast tuli korraldust muuta ja taotleda 1/24 mõtteline osa hoonest ja selle alusest maast munitsipaalomandisse.
Vallavalitsus nõustus munitsipaalomandisse taotlema 1/24 mõttelise osa hoonest.
* Vallavalitsus muutis ka oma 05.05.2021 korraldust „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise algatamine", mis puudutab Järva vallas Peetri alevikus Välja tn 5a asuva 12-kohalise garaaži, millest 1/12 mõtteline osa kuulub vallale ja selle alla kuuluv mõtteline osa maast taotletakse munitsipaalomandisse.
* Keskkonna peaspetsialist Triin Tõnisson edastas, et üks Esna külas suvekodu omav kodanik on esitanud avalduse vabastada ta talvisel perioodil korraldatud jäätmeveost, sest ta elab siis Paides. Vallavalitsus vabastas ta korraldatud jäätmeveost järgnevaks kolmeks aastaks oktoobri algusest kuni mai lõpuni.
*Triin Tõnisson selgitas, et OÜ Metstaguse Agro esitas Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa muutmise taotluse, Keskkonnaamet küsib omakorda arvamust Järva vallavalitsuselt. Järva vallas Kuksema külas Tamme lauda kinnistul asuva käitise laiendamisega seoses on taotletav tootmisvõimsus 800 kohta lehmadele (suurenemine võrreldes olemasoleva tootmisvõimsusega 250 kohta), 500 kohta noorloomadele (suurenemine 161 kohta) ja vasikatele 200 kohta (suurenemine 43 kohta). Laiendada soovitakse lüpsilehmade lauta ja noorloomade lauta, plaanitakse rajada uus karussell tüüpi lüpsiplats ning 2700 m³ mahuga tahesõnnikuhoidla ja 5000 m³ mahuga vedelsõnnikuhoidla. Planeeritav vedelsõnnikuhoidla rajatakse Suur-Tõnise katastriüksusele ning farmikompleksi laiendus saab hõlmama Kruusamäe kinnistust ca 1 ha suuruse kinnistu osa. Järva vallavalitsus andis nõusoleku OÜ Metstaguse Agro keskkonnakompleksloa muutmiseks tingimusel, et tegevuse laiendamisega arvestatakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alale keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud tegevuskavas käsitletud meetmeid, et tegevusega ei kasvaks ümberkaudsete kinnistute kaevude joogivees nitraadi sisaldus.
* Triin Tõnisson edastas, et hajaasustuse programmi raames on Madisemetsa kinnistule rajatud puurkaev, aruanded on esitatud, paikvaatlus tehtud, kaevust võetud veeanalüüsid näitasid küll kõrgemat rauasisaldust, seepärast tuleks vahele panna filtrid. Vallavalitsus kiitis projekti lõpparuande heaks. Toetussumma 2393,21 eurot on kasutatud täies mahus ja tuleb kanda AY Palvelut OÜ arvelduskontole.
* Vallavara spetsialist Valdur Permanson selgitas, et Imavere Päevakeskus on taotlenud Imavere küla, Viljandi mnt 11 administratiivhoone ruumide osalist üleandmist Imavere Päevakeskusele tema tegevuste korraldamiseks. Vallavalitsus oli sellega nõus.
* Vallavalitsus muutis eluruumide üüri suurust vastavalt vallavolikogu määrusele: Peetri alevis Kalda 1-3, Ahulas Taru 1-1, 1-2, 12-1 ja 12-2, kus üürnikud peavad alates 1. septembrist tasuma üüri 50 senti/m² kohta kuus.
* Vallavalitsuse õigusnõunik Piia Lipp andis teada, et Albu Põhikooli ja Aravete Keskkooli direktor esitas lahkumisavalduse, tema viimane tööpäev on 25. august. Seepärast tuleb ametikoha täitmiseks välja kuulutada avalik konkurss. Konkursi viib läbi vallavalitsuse moodustatud kümneliikmeline komisjon, mille esimees on vallavanem. Konkursi kuulutus tuleb avaldada Eesti Töötukassa ja Järva valla veebilehel. Avalduste laekumise tähtaeg on 12. august 2021. Vallavalitsus kinnitas komisjoni koosseisu, konkursi tähtaja ja kehtestas konkursi läbiviimise korra.
* Piia Lipp selgitas, et kui spordiklubid on taotlenud riigieelarvest treeneri tööjõukulu toetust, siis vald toetab omalt poolt 120 protsendiga. Selle aasta III kvartalis saavad toetust MTÜ Spordiklubi Vargamäe 1919,99 eurot; MTÜ Maadlusklubi Järvamaa Matimehed 1152 eurot ja Ambla Spordiklubi 384,01 eurot suusaspordi treeneri ja 576 eurot orienteerumise treeneri tööjõukuluks.
* Järva Vallavalitsusele esitati projekteerimistingimuste taotlus umbes 750 kW päikeseelektrijaama projekteerimiseks Järva-Jaani alevis Tuleviku ja Koeru tee 17a kinnistutele. Kinnistud on tootmismaa sihtotstarbega ja asuvad Järva-Jaani alevi servaalal Koeru tee äärse tööstuspiirkonna põhjaküljel tankla tagusel alal. Kinnistud piirnevad lõunast ja läänest hoonestatud äri- ja tootmismaadega, kus asuvad osaühingu Arctic Finland House tootmishooned, idas asub Võllaste park, põhjast piirneb kinnistu Võllaste teega ja üle tee asub maatulundusmaa. Ehituse ja planeeringute peaspetsialisti Signe Siili sõnul on see küll detailplaneeringu kohustusega ala, kuid siin saab rakendada erandit, sest päikesepark sobitub piirkonda, on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja selle rajatisega teenidatakase Koeru tee 17a asuvaid tootmishooneid. Üldplaneeringuga pole sinna kanti elamumaad planeeritud ja päikesepark ei tohiks kedagi häirida, ei saasta põhja- ega pinnavett, ei tekita õhusaastet, müra ega vibratsiooni, st et pole olulise keskkonnamõjuga. Avatud menetluse läbiviimine pole vajalik, sest tegemist pole olulist ruumilist keskkonda kujundava otsusega ja planeeringu elluviimisega ei kaasne kolmandate isikute õiguste riivet. Vallavalitsus nõustus projekteerimistingimuste andmisega.
* Vallavalitsus otsustas seada sundvalduse Enefit Connect OÜ kasuks Kaalepi külas paiknevale Sakke kinnistule, kuhu hakatakse rajama side juurdepääsu võrku. Omanik on andnud selleks nõusoleku.
* Abivallavanem Toomas Tammik selgitas, et tuleks viia tegelikkusega kooskõlla Koerus Põllu tn 28 katastriüksuse sihtotstarve. Sellel asub Kaitseliidu Järva maleva Koeru Üksikkompanii staap. Seni oli see maatulundusmaa, kuid otstarbest tulenevalt määras vallavalitsus selle sihtotstarbeks 100% riigikaitsemaa.
* Vallavalitsus nõustus Järva vallas Koigi külas Oja ja Pihlapuu katastriüksuste omavaheliste piiride muutmisega vastavalt maakorralduskavale ning määras moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed.
* Vallavalitsus kinnitas Imavere üürimajas eluruumi üürile andmise kahele üürinikule (1- ja 3-toalise korteri). Imavere-Koigi piirkonnajuhil Kaido Krause kinnitas, et vabu 1-toalisi kortereid majas enam pole, kuid vabad on veel kaks 2-toalist korterit.
* Vallavalitsus andis tegevusloa MTÜ-le Judoklubi Dokyo laste ja noorte projektlaagri korraldamiseks Järva vallas Vetepere külas ajavahemikul 23. – 29. juuli.
* Hanke- ja kinnisvara peaspetsialist Meelis Kivi andis ülevaate N.R. Energy OÜ poolt saadetud taotlusest kooskõlastada Koigi katlamaja investeering -vahetada välja küttekatel. Vallavalitsus nõustus tingimusel, et investeering amortiseeruks täielikult hiljemalt rendilepingu lõppemise tähtajaks.
* Kultuuritöö spetsialist Ülle Müller andis teada, et Eesti Pensionäride Ühenduse Liidu juhatus otsustas välja anda taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul tänumedaleid. Iga EPÜL allorganisatsioon saab tänumedaliga tunnustada kaht omavalitsuses tegutsevat eakat. Järva valla eakad esitavad tänumedaliga tunnustamiseks Anne-Mai Jüriso ja Villem Kelgo.
* Toimus arutelu tuuleparkide rajamise üle. Valla üldplaneeringus tuuleparkide teemat käsitletud pole, kuid arendajad pöörduvad järjepanu valla poole sooviga tuuleparke rajada– üks päring oli Reinevere, teine Imavere, veidi varem Sõrandu piirkonda. Abivallavanem Toomas Tammik oli seda meelt, et arendajatele ei tasu kohe ei öelda, vaid tuleb ära kuulata, mida nad mõtlevad ja mis mõju see keskkonnale kogukonnale ja ümbruskonnale võib avaldada.
Tuuleparkide rajamise võimalikkust selgitas Heiki Kalberg. Tema sõnul tuleb teha analüüsid (kaugused majapidamistest, kaitsealustest lindudest jne). Lisaks tuleb teha ka Natura hindamine, kui tuuleparki plaanitakse rajada Natura alade lähedusse. See tähendab olulist lisatööd. Üks asi on alade väljaselgitamine, teine keskkonnamõjude hindamine. Tuleb teha eriplaneering, mis on nendes omavalitsustes, kus seda on tehtud, läinud maksma 50 000 – 70 000 eurot. Eriplaneeringu algatamine ja see, kas tuuleparkide alad lisada üldplaneeringusse, nõuab poliitilist otsust. Samuti kaasneb avalikustamine, et ka inimesed saaksid sõna sekka öelda.
Tuulepargid on olulise mõjuga ehitised ja nende asukohad tuleb määrata kas eri- või üldplaneeringuga. Menetlused on sarnased: mitu avalikustamise ja kooskõlastuse ringi. See kõik nõuab aega ja lükkab üldplaneeringu vastuvõtmist edasi.
Analüüsi tulemusena määratakse ära alad, kuhu tuulepargid võiksid sobituda. Need on enamasti era- või riigimaad. Tammik küsis, et kui me teeme ära suure töö ja määrame need alad ära, kuid inimestel huvi puudub, mis siis teha? Kui vald teeb suuri kulutusi, aga need ei täida eesmärki ja tuulikuid ei tulegi, ei ole investeeringust kasu.
Kalberg vastas, et nii võib juhtuda. Kuid planeering annab võimaluse arendajatel sellele alale tuulepark rajada. Eriplaneeringu eest võib tasuda ka kolmas isik. Ülplaneeringusse võib lisada, et tuuleparkide teema lahendatakse eriplaneeringuga.
Tammiku meelest võiks olla selge, millist kasu saab sellest piirkond ja vald, sest risk on, et elukeskkond halveneb. Kasu peab olema suurem, kui see samm tagasi, mis keskkonna mõttes tehakse.
Kalbergi teada tegeleb MKM juba üle aasta kohaliku kasu mudeli väljatöötamisega – nii kohalik elanik kui ka vald peavad saama sellest kasu.
Ehituse ja planeeringute peaspetsialist Signe Siil pakkus siiski välja mõtte lisada tuuleparkide alad üldplaneeringusse, sest selle avalikustamisega tegeleb vald niikuinii – nii võidaks vald ajaliselt ning võib-olla oleks ka elanike huvi üldplaneeringu vastu suurem.
Ka Valdur Permanson oli seda meelt, et vald peaks määrama alad, kus võib tuuleenergeetikat arendada ehk valla poolt oleks mõistlik eriplaneering.