Järva valla teede spetsialist Helle Salum, kuidas on erakordne talv mõjunud valla kruusakattega teedele? Kas mõned teed on muutunud päris läbimatuks?

Pikk ja lõputu sügis-kevadine periood ja vihmasajud on mõjutanud oluliselt ka Järva valla kruusateid. Kui muidu on talvel külm, kruusatee pind külmunud ja auke ei teki, siis praegu on kruusateede pealispind muutunud auklikuks ja pehmeks. Vähegi suurema liiklussagedusega teedel, mille profiil on olematu, seisab vesi tee peal ja auk on augus kinni, kohati esineb ka suuremaid nn basseinikohti. Päris läbimatuks on muutunud üks avalikus kasutuses olev tee, mis kulgeb majapidamiseni üle põllumaa ja pole sõiduautoga läbitav. Tee seisundit ei anna hetkel kuidagi parandada, sest killustikku vedavaid autosid tee ei kanna. Pererahva auto seisab suurema tee ääres ja koduni liigutakse jalgsi seni, kuni teepind natukene taheneb, et saaksime killustiku peale vedada. Kasutame 16-32 fraktsiooniga killustikku, tagamaks veidigi kandevõimet.

Kui tavaliselt suletakse teed kevadise teede lagunemise aegu, kas ka praegu on teed raskeveokitele suletud? Kui väga vaja, kuidas siis teedele pääseb?

Järva vallas kehtib enamikul kruusateedel massipiirang. Samas on käes aeg, kui varutakse küttepuid, tehakse metsas raiet, põllumajandusettevõtted veavad silohoidlatest loomadele sööta. Iga selline tegevus jätab teele jälje, aga küttepuud peavad varutud ja loomad süüa saama. Hetkel on esitanud taotluse liikluspiirangutega alal liiklemiseks kuus põllu- ja metsamajandusettevõtet, kes ootavad ilmalt miinuskraade. Oleme ettevõtetega suhelnud ning kokkuleppe kohaselt väljastame loa kohe, kui on vähegi miinuskraade. Iga loa väljastamisel kaalutleme eraldi võimalusi vastavalt tee olukorrale. Ettevõtjad on probleemist teadlikud ja mõistava seda. Ühe erandi oleme ka teinud, kui metsa uppus ära traktor ja eritehnikal oli vaja kiiret ligipääsu vaatamata sellele, et juurdepääsutee seisund oli väga halb. Ettevõtjad teevad enamasti vallaga koostööd, peavad kinni kehtestatud massipiirangutest ja tee rikkumisel on taastanud vedudele eelnenud olukorra enda kuludega. Samas sõideti rööpasse Jalametsa tee ning tee rikkuja jäi tuvastamata. Üldjuhul annab aeg arutust ja varem või hiljem saab vallavalitsus teada ka tee rikkuja.

Lumetõrjumise asemel veetakse sel talvel teedele kruusa. Kuivõrd muutub teede olukord sellest paremaks?

Oleme alustanud killustiku pealevedu olulistel teedel, kus sõidab bussitransport või kruusakattel on läbivajumisi. Teede hööveldamist ei saa käesoleval ajal teostada, sest see muudab olukorra veelgi hullemaks ning tee võib peale seda muutuda läbimatuks. Töid teostavad meie lepingulised teehooldajad, kruusa veetakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik ehk suurematesse roobastesse ja basseinikohtadesse. Pehmesse teekattesse kruusa lisamise kulu on 1,5 korda suurem, võrreldes kuiva teega. Oleme esialgu planeerinud eeldatavaks kuluks 10 000 eurot, kui olukord nii jätkub, kasvavad kulud sama summa ulatuses veelgi.

Mida liiklejatele soovitad? Kas kruusateid pigem vältida?

Seoses pehmete teedega on tulnud kodanikelt infot prügiautode liikumise kohta, sagenenud on olukorrad, et prügiauto ei sõida prügikasti juurde ja firma esitab hiljem tühisõiduarve. Prügiautod on suure massiga ja vedaja ei soovi liigseid riske võtta. Sage on olukord, kui vaadatakse ainult teeotsa olukorda ja edasi ei liiguta. Kruusateel sõitmine määrib autot, esineb nn slaalomi sõitmist aukude vahel, millest tulenevalt soovitame liiklejatel kasutada suuremaid asfaltkattega teid või siis alternatiivseid teid kojusõiduks. Soovime alati ka infot, kui teedel on näha metsaveokite liikumist (tee autost foto!) ajal, kui vihma sajab ja sõidu tagajärjel on teele tekkinud roopad. Siis saame ka kindlaks teha tee kasutaja ja tee rikkuja. Täname tähelepanelikke kodanikke, kes on meid informeerinud kahtlastest veokitest, teada andnud teede olukorrast ning sellesse, mis sel talvel teedel toimub, mõistvalt suhtunud.