6.02.18
Järva–Jaanis kaovad maasse nii järved kui tõllad
 
Sajandivanused maateaduse õpikud nimetavad Järva–Jaani ümbrust Järvamaa kõige kuivemaks ja kõrgemaks osaks: polevat siin ühtegi järve, vaid väiksed ojad ja allikad olla selle maakoha ainsad veed ja värskendajad.
Praegu laiutab Järva–Jaani aleviku servas nii kohalike kui läbisõitjate rõõmuks uhke tehisjärv. Kuid see pole siinse valla ainus veesilm. Hulga põnevamad on ümbruskonnas – Jalgsemal ja Paisteväljal – kevadpäikse kiirtes sillerdavad veelaamad. Nood arvukatest lauk– ja rabahanedest, aulidest, sinikaelpartidest, naeru– ja hõbekajakatest kihavad ja kajavad veeväljad on tavaliselt suve keskpaigaks kui õhku haihtunud.
Kui aga uus tärkamisaeg saabub ja Jalgsema lepistikud ning toomingavõsad rästaste ja metsvintide laulust jällegi kajavad, läheb vesi mõnikord siin maapõues nii keema, et paari päevaga vahutab maa seest välja mitme hektari suurune järv.
 
 
Vete tuleku ja mineku saladus peitub siinses pinnamoes: Jalgsema ja Paistevälja külade vahel paikneb pikliku suletud karstinõgu, mis kevadeti ja suurvete ajal täituvad veega ja moodustavad madalaveelisi järvistuid, kesksuveks enamasti sealt vesi aga kaob.
Üks lub­ja­ki­vi­rik­ka­maid kan­te on Jär­va–Jaa­ni vald Järvamaal kindlasti. Mul­la­põues pei­tu­vad la­de­med ula­tu­vad mõ­nes­ki ko­has üs­na maa­pin­na­ni. Nii võib kevadvete imelist vaatemängu imetleda veel Kuksema karstihäilus, Karinu väljadel. Seal on suu­re­ma­te ja väik­se­ma­te kars­ti­auku­de poo­lest eri­ti rikas Järsi met­sa serv. Suu­rim ku­ri­su­test on Suu­re Jü­ri auk, auku ümb­rit­se­vat ala kut­su­vad ko­ha­li­kud aga Liuskiks. Sel­les um­bes ki­lo­meet­ri­pik­ku­ses ja sa­ja meet­ri laiu­ses orus ol­la samuti en­ne­muis­te järv laiu­ta­nud.
Rahvasuus liigub tolle järv–heinamaa kohta aga lugu, et ennemuiste olevat siit tee läinud, teel ka sild leidunud, mida vanapagana sillaks hüütud, sest Vana–Kaval olla ise sealt sisse ja välja käinud. Suure Jüri auk saanud ni­me jällegi Karinu mõi­sa kut­sa­ri, suurt kas­vu Jü­ri jär­gi. Sest siis, kui Jü­ri to­re­da seitsmehobusetõllaga Karinult Võhmutale ki­hu­ta­nud, va­ju­nud tõld ho­bus­te ja tõl­las is­tu­nud mõisapreili­de­ga äkit­si maa al­la. Vaid ve­si mü­hi­se­nud ja ko­hi­se­nud üm­ber­rin­gi.
 
 
*Karinul leidub arvukalt ohvrikive. Neist uhkeimal, Orjakivil, on loetud kokku 56 kausjat kultuselohku.
*Kuksemal elab arvukalt kuklasi, nende asurkond on loodushuviliste tarvis ka kaardistatud.
* Ke­va­di­ti pea­tu­vad Järva–Jaani ümbruse väl­ja­del ja vee­sil­ma­del tu­han­de­pea­li­sed lin­nu­par­ved, korraga võib loet­le­da ku­ni mi­tut­küm­mend vee­lin­nu­lii­ki.
*Aleviku ümbruses kasvab ligi kümme eri liiki käpalisi.
*Karinu paemurdu hakati kasutama ammu enne Esimest maailmasõda. Siinne rõngaspaas on tekkinud valdavalt üheainsa käsijalgsete liigi Borealis borealis esindajate kodadest.
 
Toimetaja: ILME KUKK
6.02.18

MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje Selts KODULEHT

Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga KODULEHT

 

Järva-Jaani muuseumid

 
 
 

Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum

Pikk 2, Järva-Jaani alev

Info: 386 3286, 514 9485

tuve@jjaani.ee

www.jjts.ee

Muuseumiks on endine pritsikuur, mis avati 1999. aastal Järva-Jaani Tuletõrje 100. aasta juubelipidustuste aegu. Näha saab vanu protokolliraamatuid, 44 aastat kadunud olnud vana tuletõrjeühingu lippu, hulgaliselt fotosid, medaleid ja diplomeid, pritsimeeste tööülikondi ja kiivreid. Pritsikuuri torni on "kuivama" tõmmatud mitme ajastu tuletõrjevoolikud. Pilku püüab suur pritsimeeste tõld koos käsipritsiga. Unikaalne on kahekorruselise puumaja makett. Muuseumil on ka fondihoidla-näitusesaal, aadressil Pikk 5.

 

Järva-Jaani Kinomuuseum

Tamsalu tee 1, Järva-Jaani alev

Info: 386 3286, 514 9485

tuve@jjaani.ee

www.jjts.ee

Muuseumis saab näha linateose valmimise protsessi, valgustusseadmeid, kaameraid, montaažilauda ning suurt kollektsiooni projektsiooniaparaatidest. Suure osa seinapinnast võtavad ekraanide näidised ja filmiriiulid neis olevate linateostega. Külastajate soovil saab neid ka kinolinalt jälgida, sest aparaadiruumi on üles seatud kaks endisaegset projektorit. Kui külastajad on eriti nostalgiahuvilised, siis saab aparaate tööle panna ka rändkinogeneraatori poolt toodetava elektri jõul.

 

Järva-Jaani Muuseum

Mõisa tee 8, Järva-Jaani alev

Info: 515 3638 e-post: renraks@gmail.ee

http://jjmuuseum.ee/

Järva-Jaani Muuseum asub 2004.aastast huvitava ajalooga Orina mõisas.1919. aastast oli mõis koolide käsutuses. Algul paigutati mõisa Orina Kõrgem Algkool, seejärel alustas tööd Järva- Jaani Tütarlaste Täienduskool ning 1938. aastast oli mõis kodumajanduskooli kasutada. 1947. aastal muudeti see mehhaniseerimiskooliks. Järva- Jaani Kutsekeskkool kasutas mõisat kuni 1996. aastani. Säilinud on kutsekooliaegne traktoriõppe pöördlava, teisel korrusel on muuseumitoad, kus kajastatakse killukest Järva-Jaani kihelkonna ja koolide loost.

 

 

Toimetaja: ILME KUKK
6.02.18

Johan Pitka Tubamuuseum

Jalgsema küla, Järva vald

73304 Järva maakond

 

Tubamuuseum asub Jalgsema külamajas (Järva-Jaani vald). Muuseumi kahes toas tutvustatakse Kaitseliidu Järva Maleva taastamise lugu ja Jalgsema külast pärit Eesti riigi suure kodaniku Johan Pitka elulugu.

Muuseum on avatud etteteatamisel tel 5346 4913 või 5344 5996.

Muuseumi külastus on tasuta.

Toimetaja: ILME KUKK
6.02.18

Jürimardi talumuuseum

Metsla küla, Järva vald

73307 Järva maakond

 

Jürimardi talumuuseum asub Metsla külas Jürimardi talu naabruses asuvas omaaegses uusmaasaaja poolt ehitatud hoones. Hoone koosneb eluruumidest, laudast , küünist ja aidast. Nimetatud ruumidest esimene ja viimane osa on sisustatud valdavalt esemetega Jürimardi talust (rajatud siia 1875.a.). Eluruumides on nii mööbel kui ka kõikvõimalikud tarbeesemed, aidas tööriistad, hoburakmed, mesindustarbed jms. Saab tutvuda ka hobu-põllutööriistadega.

Mainitud ruumides avati muuseum külastajaile 2007. aastal, alates 2009. aastast on muuseum registreeritud kultuuriministeeriumis avalik-õigusliku eramuuseumina, mida alates 2012. aastast haldab MTÜ Jürimardi talumuuseum.

Lisaks tutvumisele museaalidega on tutvustatud leivaküpsetamist ja koduvõi tegemist. Muuseumi ees on korraldatud suguvõsa kokkutulekuid, võetud vastu külalisesinejaid Soomest ja Hollandist. Samas toimusid ka Filmitalgute Järvamaa võtted.

Külastamiseks on muuseum avatud aastaringselt eelneva kokkuleppimisega telefoni teel: 38 20 071, 53 339 251, või  e-post: jurimardi@hot.ee

Muuseumi on koondatud esemed, mis on valdavas enamuses pärit Jürimardi talust, mis on rajatud siinse koha peale 1875. aastal.

Museaalid võib jagada järgmisteks kogumiteks: Põllutööriistad ja -masinad, hobusõidukid ja –rakmed, mööbel, tarbeesemed, tööriistad ja abinõud, kööginõud ja -tarbed, lambid ja laternad, kudumine ja õmblus, linatöötlus, piimandus, mõõduriistad ja kaalud, mesindus, sõidukid ja sporditarbed, aparaadid ja muusika, kooli- ja kirjatarbed, meditsiin, religioon, isiklikud asjad ja dokumendid, riietusesemed ja jalanõud, militaaresemed, mänguasjad, raamatud (ilukirjandus, õpikud, lasteraamatud, religioossed raamatud, kalendrid – vanim 1884. a.), ajakirjade üksiknumbrid ja aastakäigud – vanim – 1892.a.).

Kokku on muuseumi kogus üle 1000 museaali.

Muuseumi hooneks on Jürimardi talu kõrval asuva ja kunagise uusmaa-saaja poolt ehitatud palkhoone, mis koosneb eluruumidest, laudast, rehealusest ja aidast.

Toimetaja: ILME KUKK
6.02.18

Kitsarööpmeliste raudtee muuseumvagun

Endist Türi-Tamsalu kitsarööpmelist raudteed tutvustav Muuseumvagun asub Vanatehnika Varjupaigas.

2012 a asutatud MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee eesmärgiks on endisele kitsarööpmelise raudtee tammile matkatee rajamine, mis oleks läbitav jalgrattaga ja ka jalgsi. Tundus olevat loogiline ja vajalik mingil moel seda endist raudteed tutvustada, et matkajad ikka teaks, kus nad sõidavad ja milline on selle tammi ajalugu. Vanatehnika varjupaigas oli juba olemas üks vagun, mille seltsi liikmed korrastasid ja sisustasid ekspositsiooniga.

Ekspositsioonis on välja toodud raudteel juhtunud õnnetused, seal liikunud rongid ja vagunid, jaamad ja jaamahooned, inimeste meenutused ja ka tänapäevase matkatee äärde jäävate kaheksa omavalitsuse peamised vaatamisväärsused. Võimalik on tutvuda raudteed ja Järvamaad tutvustava kirjandusega ja raudteel kasutusel olnud esemetega. „Järva-Jaanis on juba 7 muuseumi, kuid Muuseumvagun on oma väiksuses samas kõige terviklikumaid" arvab vallavanem Arto Saar. Väljapaneku kujundas Maris Korrol firmast Deko Disain OÜ. Muuseumvaguni rajamist toetas Kultuuriministeerium läbi Rahvakultuuri Keskuse.

 

Raudtee 8, Järva-Jaani alev

73301 Järva maakond

Toimetaja: ILME KUKK
6.02.18

Kubja Ürt OÜ   KODULEHT

Karinu küla, Järva vald

73302 Järva maakond


Toimetaja: ILME KUKK