Järva valla õpilasmaleva Päinurme rühma juht Lea Traks ütles, et traditsiooniliselt on Päinurme malevlased koristanud avalikku ruumi: külaplatsi, staadioni, mänguväljakut. „Sel aastal teeme seda ka, kuid esimest korda katsetame töötada talus, et lastel oleks vaheldust. Kokkuleppele saime Mäeotsa taluga. Siin on ka loomad ja linnud, keda vaadata ja nunnutada," ütles Traks.

Traks selgitas, et Koigi piirkonnas töötab kaks rühma. „Esimene, kaheksa lapsega rühm juba lõpetas. Teist nimetataksegi Päinurme rühmaks ja siin töötab sel aastal seitse last. Kuigi tahtjaid oleks olnud rohkemgi. Siin Mäeotsa taluski töötab koos malevlastega peretütar oma sõbrannadega."

Koigi rühm töötas viis päeva. „Läks hästi, sest ka Koigis olid sel aastal teistmoodi tööd kui varem. Rohimist oli vähem. Koristasime valla tühjaks jäänud hoonete keldreid, kuhu oli jäänud igasugu prahti: vana mööblit, arvuteid. Tõsised prahilaod. Piirkonnajuht tellis suure konteineri, see sai täis, vedasime osa kola veel jäätmeaeda ja oleksime saanud veelgi tööd teha, aga prahti polnud enam kusagile panna," selgitas Traks. Ta lisas, et töö on töö, see tuleb ära teha, kuid see oli laste jaoks teistmoodi ja huvitavam. „Poisid leidsid vanu kõlareid ja olid nii õnnelikud – nagu aardelaos. Ründo Mültsi muuseumigi tarvis panin paar asja kõrvale."

Lisaks tuli teha ka tavapäraseid töid, lasteaias liivakastid ümber kaevata ja umbrohust puhastada. „Meil vedas, polnud vihmaseid ilmu," ütles Traks. Söömas käisid Koigi lapsed Koigi sööklas, aga kuna Päinurme piirkonnas pole mõistlikus kauguses ühtegi söögikohta, lahendati seal toitlustamine Päinurme kaupluse baasil. „Tellime siia hamburgerid, einevõileivad, pitsad – kõik, mida saab kohe üles soojendada," ütles Traks.

Malevlaste töötasu maksab Järva vald, kuigi Mäeotsa hobitalu perenaine Maarja Koivuoja oli nõus ka töötasu maksma. „Siis tuli väga hea uudis, et pean toetama ainult transpordi ja vaba aja tegevustega," ütles Koivuoja, kel oli hea meel, et malevasuvi toob lapsed maaelule lähemale.

Esimesel tööpäeval, 29. juunil kaevasid lapsed veiste karjamaalt ohakaid välja ja kärutasid need lõkkekohta. Vahepeal oli mahti ka joogipause pidada, küülikupoegi ja hanetibusid paitada. Malevlased saavad ka loomi toita, mune kokku korjata.

Pererahval jagub hobitalus tööd varahommikust hilisõhtuni. „Magama saan pool kaks," tunnistas perenaine. „Talutöö on hobi, minu põhitöö käib kontoris." Talus kasvab 14 veist, küülikuid on (praegu) 20 vanalooma ja poegi 14 – neid tuleb kogu aeg juurde. Heina ostab talu kokku üle Järvamaa, aastas kulub umbes 150 rulli. Praegugi oli õues juba virn magusalt lõhnavaid heinapakke.

Lisaks elab siin terve hulk eri tõugu sulelisi. „Kanade laenutus on endiselt populaarne, meie laenutatame neid juba kuuendat aastat, pooled tuuakse sügisel ka tagasi," ütles Koivuoja.

Taimekasvatus tagab sissetuleku kevadel. „Üks kasvumaja on köetav, kütmist alustasin sel aastal veebruaris. Aga esimene kuum suvepäev tõi suure pahanduse – tööd oli palju, unustasin kasvuhoone ukse õigel ajal lahti teha ja pooled taimed põlesid ära. Kuumus oli hullem kui saunas," tõi perenaine näite, mida üks väike viga võib maal kaasa tuua.

Taimemüügiga jäi Koivuoja sel aasta väga rahule. „Taimed ei saanud sel kevadel väntsutamist, kõik osteti kodunt ära. Ja kes tuli taimi ostma, vaatas ringi: „Oi, teil on tibud ka – meil ongi tibusid vaja." Ja kes tuli tibusid ostma, ostis lõpuks ka taimed siit, sest laatasid ju polnud – tegin alati lisamüüki. Üldse ei saa kurta," rääkis ta ja lisas, et aastatega on tulnud tuntus ja iga aastaga läheb müük lihtsamaks. Lisaks on ta müügikogemust korjanud kümme aastat Tallinnas elades ja nii Saku Suurhallis kui ka Kristiine Keskuses töötades.

Plaan on hakata Mäeotsal kasvatama ka metsataimi, selleks tuleb ehitada veel üks suur kasvuhoone. Esimesed männi-, lehise- ja arukaseistikud on juba mullas.

Avatud talude päeval on Mäeotsa hobitalu uksed avatud koguni kahel päeval, 18. ja 19. juulil. „Iga aastaga on läinud järjest paremini. Eelmisel aastal külastas meid 750 inimest. Kuigi avatud talude päeva idee sai alguse Järvamaalt, on kurb, et talusid, mis uksed avavad, jääb Järvamaal järjest vähemaks. Tänu sellele võib ka meil külastajaid vähemaks jääda, sest eelistatakse minna sinna, kus avatud talud asuvad võimalikult lähestikku," ütles Koivuoja ja lisas, et see päev võib hobitalule tuua neljandiku aastakäibest: turundusega tegelema ei pea, reklaam tehakse ära, rahvas tuleb kohale ja toimib ka järelmüük. „Mõni käib koos lastega meie talus igal aastal, sest nad teavad, et on tore koht, kuhu tulla."

Lisaks looma- ja taimekasvatusele tegeleb Koivuoja ka nahkade parkimisega, tema kollektsioonis on kõigi tuntud loomade (isegi siili!) nahad peale karu, hundi ja nirgi. Ka neid saab avatud talude päeval vaadata ja katsuda.

Sel aastal küsib Mäeotsa talu avatud talude päeval ka piletiraha, alates kolmandast eluaastast on see 2 eurot. Põhjus – need päevad toovad sel aastal kaasa palju lisakulutusi. „Desoaine me peame välja panema ja see on päris kallis. Lisakulusid on veel, kasvõi WC rent ja korrashoid ning tualettpaber," ütles Koivuoja.