Ülemisel pildil: Ats Villem (vasakul) tahab õppida kannelt, Teet Kustav mängib hästi karmoškat, aga seni on piirdunud pilliringiga. Nüüd astus muusikakooli temagi. Ema Triin Paarmaa on seda meelt, et muusikat õppida on vaja.

Alumisel pildil: Koeru muusikakooli direktor Kerli Sirila (vasakul) ning õpetajad Pille Väisanen ja Kaja Kraav peavad plaani, kuidas kooli Albu filiaal tööle hakkab.

 

Koeru muusikakooli direktor Kerli Sirila tunnistas, et Albu mõisas võeti neid vastu kenasti. Häärberis pakuti oma klassiruumi, kuhu ta plaanib tuua uue pianiino, et õpetaja Pille Väisanen saaks õpetada solfedžot, sest 1. septembrist töötab siin ametlikult Koeru muusikakooli filiaal. „Alla mõisa me ei mängi," kinnitas Sirila, sest ka Koerus asub kool mõisas.

9. juunil toimusid Albus muusikakooli sisseastumiskatsed, pärimusmuusika õppekavale võeti vastu neli õpilast. „Asjalikud," hindas Sirila. „Kui ühe lapse käest küsisin, et tahad tulla muusikakooli ja sul on huvi siin karmoškat õppida, kuigi oled pilliringis seda juba õppinud, vastas ta, et ega tema tahagi – ema tahab. Aga ta tunnistas ka, et tahab nooti õppida. Ja seda, et laps tahab nooti õppida, kuulsin ma küll esimest korda. See oli nii äge."

Ats Villem tahab õppida kannelt. Eelmisel suvel proovis ta seda pillilaagris esimest korda. Hakkas meeldima. Vanem vend Teet Kustav mängib hästi karmoškat, aga seni on piirdunud pilliringiga. Nüüd astus muusikakooli temagi. Veel vanem vend Tristan Sander käis Pille juures aasta klaveritunnis, aga see tekitas pingeid ja ta loobus. Peres on neli poissi, Jasper Johannes käib teises koolis. Ema Triin Paarmaa on seda meelt, et muusikat õppida on vaja. „Lapsena oli see minu suur unistus, aga kooli oli suur konkurss," meenutas ta ja õhkas unistavalt: „Albu on minu jaoks unistuste kool – kui ma oleks praegu laps ja saaksin siin koolis käia, siis kõik mu unistused täituksid." Muusikaga hakkas temagi tegelema alles Albus ja jõudis aastaga niikaugele, et pääses algajate rühmast simmeldajate põhikoosseisu.

Et Koerus võeti katsete järel kooli vastu tosin õpilast, alustab Järva vallas I klassis muusikaõpinguid 16 last ja Kerli Sirila sõnul on muusikakool nüüd õpilastest pungil. „Tahame paikseks jääda, mitte et kooli filiaal on kord siin ja siis seal – selline hüplemine ei too stabiilsust. Kaks aastat on klaveriõpilased (4) Pille Väisaneni käe all Ahulas juba tegutsenud. Teenindame Ahula, Aravete, Albu piirkonna lapsi. Selle piirkonna lastel pole keelatud tulla ka Koeru muusikat õppima – oleme üks Järva vald," ütles Sirila.

Kaja Kraav, kes sügisest hakkab Koeru muusikakooli Albu filiaalis õpetama pärimusmuusika eriala, ütles, et õpilasi veab Albust Ahulasse ja Aravetele koolibuss ja iga lapsevanem saab otsustada, kuhu kooli ta oma lapse paneb. Kuid muusikakoolis käivaid lapsi koolibussi ring ei aita. Sellele tuleb mõelda.

Albu kooli õppejuht Tiia Mänd oli rahul, et sügisest on majas veel rohkem muusikat. „Mulle meeldibki, kui maja on muusikat täis," lisas ta. Mänd osales hiljuti mõisainterjööride konverentsil ja jättis sealt meelde, et ajaloolised objektid, sealhulgas mõisad on organismi vaimselt heaolu toetavad, inspireerivad ja rahustavad – kaks tundi laemaalingu vaatamist vähendas katsealustel kortisooli ehk stressi hormooni taset 60%. „Selle pärast me siin kõik nii õnnelikud olemegi," tõdes ta. Sirila oli sellega nõus, sest ka Aruküla mõis mõjub hästi.

Digipädevus lubab koolidel suhelda ka distantsilt, telefonid on olemas. Kuid trimestri arvestusi on Väisaneni klaveriõpilased käinud tegemas Koerus. „Et õpilastel tekiks tunne, et nad on Koeru muusikakooli osa," ütles ta.

„Meil on ka tugev klaveriõpetaja, kes saab õpilased üle vaadata – kogu klaveriosakond teeb trimestri arvestuse koos," kinnitas Sirila ja märkis, et Koeru muusikakoolis on nüüd õpetajaid 14.