Imaveres valmistutakse 15. piimapäevaks

15. piimapäev avatakse pidulikult homme, 14. juulil kell 12, mil esitletakse ka trükisooja raamatut „Eesti Piimandusmuuseum 45", mille koostas muuseumi teadur Mai Kukk. „Mai on olnud ülitubli. See raamat on nagu kroonika ehk kaante vahele jõudis ühe muuseumi loomise lugu, 45 tööaastat ja need inimesed, kes on siia panustanud, et see muuseum üldse olemas oleks. Maani kummardus muusumi asutajale Toivo Pedakule, ja Ants Välimäele, kes 18 aastat muuseumi vedas. Meie ülesanne on seda hoida ja täiustada, " ütles Eesti Piimandusmuuseumi juht Anneli Siimussaar.

Pidulikult avatakse ka muuseumi abihoone, kus paikneb samuti Mai Kuke koostatud püsinäitus.

14. juulil täpselt 25 aastat peale muuseumi asutamist avati uksed ehk muuseumi avamisest möödub 20 aastat.

Siimussaare sõnul on avamisele oodata nii eakaid piimandusveterane kui ka maaeluminister Urmas Kruuset, kel on piimandusmuuseumiga samal päeva sünnipäev.

Siimussaare sõnul on nende esimene sünnipäevakingitus juba käes – eelmisel nädalal sai muuseumi ümbrus Järva valla toetusel uue asfaltkatte.

 

Sissepääs piimapäevale on tasuta. Osalejad loeb kokku eakate selts Kuldne Sügis Liia Viksi juhtimisel. „Seda, kuidas nad seda teevad, näete piimapäeval," lubas Siimussaar.

Kindel on, et 14. juulil tuleb ilus ilm. Kindel on, et tulevad ansamblid Estlager ja Apelsin ning Piret & karmoška-kamraadid Viljandimaalt. „Ma ise mängin ka seal," märkis Siimussaar.

Tegevusi on noortele, näiteks saab osavust proovida tasakaalulintidel.

Kindel on ka, et kohal on kõik Eesti suuremad piimatööstused Farmi, Tere, Valio, E-Piim, kes pakuvad head-paremat. „Isegi Lätist on üks müüja, aga tema kaupleb piimakruusidega," ütles Siimussaar.

 

Esmaspäeval õhtupoolikul käis Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis proov: piimandusmuuseumi naised ja Imavere avatud noortekeskuse noored eesotsas noortejuhi Marta Schönbergiga harjutasid teekonda läbi ajastute. Lukas, Lilli ja Maria olid jõudnud aastasse 1934 (pildil). Maie Kuke jutt käis Jõeääre perenaise rammusast piimast, millest Imavere meiereis tehakse rammusat võid ja eksporditakse 50-kiloste tünnidega Euroopasse, kus inimesed seda söövad ja imestavad, kus nii head võid tehakse. Enne esimest ilmasõda oli popp rõõsakoorevõi – see mood tuli Pariisist. Aga 1934. aastal oli Euroopas moes hapukoorevõi – nagu lehmad lüpsaksid hapupiima! „Alustame 1900. aastast ja jõuame tänapäeva välja," selgitas Siimussaar. „Etendus „Läbi aja" täidab tunni enne ansambli Apelsin kontserti, mis algab kell 17."

 

Mõned asjad on veel puudu. Nimelt pole üldse JÄÄTIST – külma maiusega kauplejad on teretulnud! „Meie noored peavad ka piimapäeval Kultuuriampsu kohvikut ja pakuvad küll jäätisekokteili, Largo toetas mahladega," lisas Siimussaar.

Esmaspäeva õhtuks polnud veel keegi end kirja pannud maitsevõi konkursile. „Aega end kirja panna e-posti aadressil info@piimandusmuuseum.ee on teisipäeva, 13. juuli südaööni.14. juulil tuleb kella 12-ks muuseumi valvelauda tuua retsept koos oma andmetega ja 300 grammi võid," ütles Siimussaar.

Muuseum piimapäeval ise maitsevõid ei pakugi, appi naturaalset võid tegema tuleb Kurgjalt Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi rahvas, kes valmistab siin ka sõira.

Siimussaar lubas, et kes jõuab piimapäeval vastu pidada terve päeva, kohtub kindlasti ka  Toivo Pedakuga. „Vana Pedak tuleb vaatama, kuidas me siin asja ajame ja kas me oleme hakkama saanud," teadis ta öelda.