« Tagasi

Albu koolipere punub teaduspesa

Albu põhikool sai eelmise aasta oktoobris rahastuse projektile „Albu põhikooli rohetehnoloogiliste lahendustega teaduspesa". Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldas 9975 eurot rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise toetusmeetmest. Projekt kestab 2023. aastani, tegevusi toimub palju. Projekti raames on plaanis rajada väike permaaed ja renoveerida väliõppeklass.

Õuesõppe klass asus kooli juures ka enne, aga see kuidagi ei kutsunud – siin ei käidud. „Saime igasse külge aknaid juurde, loodame, et ka see kutsub lapsi siia rohkem," ütles Albu põhikooli loodusõpetuse õpetaja ja projektijuht Kristiina Oprištšenko ja osundas jõevaatele valmiva teaduspesa suurest aknast. „Vaatame, mõtiskleme, kuulame linnulaulu, õpime. Siin peaks küll viisi tulema, nii et vähe pole."

Täpselt pesa sarnane see tulebki. Saviehitiste meister Sven Aluste punus pesale okstest karkassi, et see hiljem savi täis mätsida. „Nagu pääsukesed. Teeme siin pääsupesa," täpsustas Aluste. Selline lahendus meeldib rohkem ka lastele, seda enam, et nad saavad ise igas etapis käed külge panna. „Kasvõi vanadest laudadest naelu välja tõmmata, aga nad on siin kätt pidi küljes olnud – see on kõige olulisem."

„Ega see punumine väga kerge olnudki," tunnistas Oprištšenko, kes sai seda tööd ka ise proovida.

Punumiseks kasutasid nad toomingat, paju ja praegu veel suhteliselt hästi painduvat leppa. „Võsa, millel muidu väärtust polekski, saab siin seinas korralikult väärindatud," võttis Aluste kokku ja lubas savitööd lõpetada mais. „Moodustame okstest nn korvipõhja ja see toimib väga hästi. Kuivab savi sees rahulikult, oksad ei hakka mängima ega lähe katki, savi hoiab selle stabiilsena. Savi on konservant. Selliselt on ehitatud tuhandeid aastaid."

Mis selline pääsupesa punumine maksab? Meister vastas, et koolitaja. „Kui ise teha, saab kõik materjalid võsast lõigata või maast kaevata. Savi tõin Aserist. See on nende poolt välja kaevatud ja välja praagitud – tootmises saab kasutada ainult teatud kvaliteediga savi. Siin see töötab väga hästi – ikkagi Eesti üks rammusamaid savisid," tutvustas Aluste. „Lapsed saavad siin kogemuse, salvestavad selle mällu ja võib olla võtavad kunagi kasutusele, kui midagi endal ehitada vaja – kutsun sõbrad kokku ja teen nädalavahetusega valmis. Seda tööd polegi hea üksi teha."

„Meie eesmärk on olla leidlik ja leida loodusest materjale. See on ka meile suur katsumus teha nii, et raha palju ei kuluks. Poest materjali ei osta, vaid teeme looduslike ja taaskasutusmaterjalidega – kogu puitmaterjal, mille maha võtsime, kulub siseviimistluseks," selgitas Oprištšenko ja lubas projekti kaasata ka lapsevanemad, kui savitööks läheb.

10. mail läkski. Albu kooli õppejuht Tiia Mänd ütles, et vanemaid ja õpetajaid lõi teaduspesa ehitusel kaasa kümmekond. „Jätkasime savi seina panemist. Lapsevanemate abiga saadi valmis nii sein kui ka terrass. Mõlema tööga olid lapsed juba varem algust teinud," ütles Mänd ja lisas, et sein vajab nüüd mõnda aega kuivamist, enne kui see savikrohvitakse.

Projekt lõpeb küll selle aastaga, kuid koolipere südamesoov on, et õuesõppeklass saaks valmis juba suvel, et uuest õppeaastast saaks klassi kasutada. Pääsupesas saavad tundi anda kõigi ainete õpetajad ja loodusring. „Kuna ma olen ise loodusainete õpetaja, olen võtnud järgmiseks õppeaastaks eesmärgi olla siin nii palju kui ilmad lubavad, sest kütet majja ei tule," ütles Oprištšenko ja kinnitas, et õuetunde tehes on laste õppeedukus palju parem.