Ly Vihtolit (paremal) õnnitlesid ja andsid üle Järva Vallavalitsuse tänukirja abivallavanem Tiina Oraste ning kultuuri-, spordi- ja noorsootöö spetsialist Ülle Müller.

 

Eile, 7. märtsil tähistas 50 tööjuubelit Koeru raamatukoguhoidja Ly Vihtol. Õnnitlejate seas olid nii lugejad kui ka head kolleegid. Järva vallavalitsuse poolt andis Lyle tänukirja pikaajalise, kohusetundliku ja südamega tehtud töö eest raamatukoguhoidjana Koeru piirkonnas abivallavanem Tiina Oraste. Õpetajad on maa sool. Kuid üha enam võib Oraste sõnul nii nimetada ka raamatukoguhoidjaid. Maal jääb rahvast vähemaks. Rääkides üksikutest inimestest ja nende toimetulekust tullakse maal raamatukokku mitte niivõrd raamatuid laenutama, vaid juttu puhuma ja uudiseid vahetama. Raamatukogutöötajad saavad olla inimestele toeks, sest Ly omab rohkem teavet selle piirkonna inimeste kohta, kui vallavalitsus. Ja kui nüüd sai veel siia kultuurimaja teisele korrusele ronitud, siis peagi on oodata veel üht pidu, sest Koeru raamatukogu on nüüd kõigile ligipääsetavas kohas, naabermaja esimesel korrusel.

 

Uno Aan tuletas meelde, et Vao raamatukogus töötades edendas Ly nii seitsme küla raamatukogu kui ka külaelu.

 

Ly rääkis, et algul läks ta peale kaheksandat klassi Tartusse algklasside õpetajaks õppima, aga aasta pärast jätkas Paides keskkoolis – seal tundus hoopis lihtsam. Kirjanduse õpetaja soovitas pärast keskkooli minna küll raamatukogundust õppima, sest pinginaaber läheb ka – ta ei teadnud, et Ly ema töötas Taikse raamatukogus. Aga ta ei läinud. Valis hoopis kooperatiivi raamatupidaja-inventeerija ameti. Nii pääses defitsiitsele kaubale lähemale – maja vajas ehitamist.

Siis vabanes Vaol raamatukoguhoidja koht. Toimus konkurss. Sinna oli lihtne kandideerida, sest ta oli ema kõrvalt seda tööd näinud-teinud ja oskas sellest rääkida. Sest ajast on ta raamatukogus töötanud. Ly sõnul pole 50 aastat nagu midagi, sest tema ema, kes töötas raamatukogus kokku 30 aastat, sai äsja 100-aastaseks.

 

„Koeru ma tulin aastal 2008. Kuna ma Koerus elasin, oli see ikka väga suur kergendus – ligidal tööl käia, suurem raamatukogu, kõik oli nii huvitav. Mu kõrval on olnud väga erinevad inimesed (Eda, Malle ja praegu Ülle Trääl), väga töökad ja toredad," rääkis Ly ja lisas, et pooled piirkonna inimesed käivad raamatukogus, kas laenutavad, kes teevad aega parajaks või, eriti varem – loevad lehti ja ajakirju. Nüüd enam mitte, sest on uudised internetis. „Oleme seda asja edasi viinud, mida Viivi Kallasaru alustas. Ta oli mulle tohutu eeskuju, osakas väga hästi sõna võtta. Mina ei osanud. Vaatasin kogu aeg, et küll on ikka haruldane inimene, nii rahulik. Kui keegi midagi ütleb, siis mina lähen kohe põlema."

Ly meenutas veel, et alguses sai kümmekond aastat külaelu veetud, tehtud lauluansambleid, Kristaga Jürgensiga koos näidendeid lavastatud. „Kui meil ikka näidend oli, siis olid heinakuhjad ja hobune laval," meenutas ta. „Kui küla tegemistega liitusid ka mehed, oli see nii suur kergendus. Saime valida külavanema ja mina rohkem põhitööga tegeleda. Algas aeg, kui raamatuid tuli hakata arvutiprogrammi kandma ja Vao mõisamajast kortermajja kolida."

„On palju tööd olnud, aeg on läinud kiiresti," tõdes Ly.