« Tagasi

Toomas Tammik: Valla roll on otsustada

Järva vallavanem Toomas Tammik ütleb, et alanud aasta nõuab olulisi ja tulevikku vaatavaid otsuseid, mis vajavad elanikele selgitamist. Põhiline on, et emotsioonid üle pea ei kasvaks ja otsuste tegemisel segama ei hakkaks.

 

* Mis läks Järva vallas läinud aastal eriti hästi?

Kartus, et koroonamöll avaldab mõju meie majandusele ja eelarvele, ei osutunud tõeks. Saime vallas oma tavapärast elurütmi jätkata, viisime suures osas ellu planeeritud investeeringud, kuigi mõned sabad jäid ka uude aastasse.

Valmis Imavere üürimaja. Meil on vallas veelgi piirkondi, kus selline üürimaja end õigustaks. Tulevikus peaksime seda teed jätkama.

Sama tähtsad on tervisekeskused: 2020. aasta lõpus valmis tervisekeskus Järva-Jaanis, läinud aastal Aravetel. Need olid hästi õnnestunud projektid, kuigi lihtne just polnud – kõik need „agad", mis algul olid, said lõpuks positiivselt lahendatud ja mulle tundub, et kõik on rahul.

Järva on järvede vald: aasta lõpus valmis Eistvere järve äärde võrkpalliplats, Järva-Jaani järve äärde lisandusid uued atraktsioonid ja spordiinimestele jõulinnak, Väinjärve äärde tuleb samasugune. Lisanduvad grillkohad ja istepingid.

Oleme leidnud endale kaks valda ühendavat kultuurisündmust – kirikute päevad ja Muuseumitee. Need ongi Järva valla üritused ja sündmused, mis meid liitsid.

 

* Mis jääb kripeldama?

Vast see, et oleme olnud mõnes küsimuses otsustamatud. See polnud nii ainult läinud aastal, vaid ka eelnevatel aastatel. Iga kuu, mille laseme mööda otsustamata, mis saab meie haridusvõrgust, räägib meie kahjuks. Aasta lõpus haridusjuhtidega kohtudes oli aru saada, et koolijuhid elavad ootusärevuses ja on pigem muutusteks valmis.

Muret teeb ka hüppeline ehitushindade tõus, mistõttu mõned hanked on venima jäänud. See aga pole Järva valla eripära, vaid nii on terves Eestis. See võib tähendada, et peame mõnest investeeringust loobuma.

Muret tegi üksmeele puudumine volikogus. Uus volikogu koosseis on aga alustanud väga konstruktiivselt ja saan peetud istungite põhjal öelda, et volikogu liikmed teevad head koostööd. Õhkkond on hea. Kriitika ja positiivsus peavadki käsikäes käima. Ei saa elada pilvedes, kui mõni asi pole hästi – sellest tulebki rääkida ja leida lahendused.

Positiivne on ka see, et huvi volikogu komisjonide töös osaleda oli suur. Igas komisjonis – neid on meil kuus, lisaks revisjonikomisjon – on üheksa liiget, kellest viis peavad olema volikogu liikmed. See on üks põhjus, mis jättis osa soovijaid, kes on ühtlasi oma valdkonna asjatundjad, komisjonidest välja.

Elanike initsiatiivi ei tohiks lämmatada. See on mõttekoht volikogule – äkki peaks kehtivat korda muutma.

 

* Sinu meeskonnas on toimunud suured muudatused. Miks neid vaja oli?

Neli aastat tagasi olime ühes, nüüd hoopis teises olukorras ja õige on muutustega kaasas käia. Näiteks elektrispetsialisti ametikoht muutus haldusspetsialistiks, sest käimasoleva tänavavalgustuse projekti tulemusel elektrispetsialisti roll väheneb – siiani olid paljud probleemid, millega väga tubli spetsialist Valdor Malva tegeles, tingitud amortiseerunud tänavavalgustusest. Haldusspetsialisti töömaa puudutab nii elektrit kui ka hoonete haldamist.

Ajalehe toimetaja muutus meediaspetsialistiks ja tema töövaldkond on laiem kui ainult lehe tegemine.

Oluline muutus struktuuris oli, et kadus ära üks abivallavanema koht, kelle töömaht oli väga suur ja valdkond lai: igapäevatöö lumelükkamisest prügimajanduseni ja strateegiliste dokumentide, nagu arengukavad ja üldplaneering, ettevalmistamisest ehitusküsimusteni välja. Mul on sellest valdkonnast hea ülevaade, sest abivallavanema ja majandusosakonna juhi kohalt minust just vallavanem sai. Tegime kaks osakonda. Meeskonnas oli tublisid inimesi, kellest said osakonnajuhid – miks mitte anda neile võimalust. Nii era- kui ka avalikus sektoris on prioriteet hoida oma inimesi, sest uute töötajate koolitamine nõuab aega.

Majandusosakonna juhiks tõusis senine hanke- ja kinnisvara peaspetsialist Meelis Kivi, arendus-, ehitus- ja planeeringuosakonna juhi kohale oli konkurss, mille kaudu tuli tagasi endine arenduse peaspetsialist Teele Kukk.

Kui on konkreetsete teemade eest vastutavad inimesed, saame ka pikema sammuga edasi astuda. Meeskonnana peame aru saama, et ükskõik, mis rolli me selles täidame, on suund kõigil ühine.

Oleme vallakodanike teenistuses. Tunnetan, et mingist ajast on jäänud osasse inimestest vaenulik hoiak vallavalitsuse vastu, selle peal võib ennast välja elada ja mõned mürgised kirjad saata. Ma ei tea, mis selle põhjus on, kuid õige see pole.

Selline on meie ühiskonna toimimise mudel. Kui vallavalitsust poleks, siis elu piirkonnas ei toimiks. Või mis oleks siis see teine mudel?

 

* Ka abivallavanemana pidid elanikele palju selgitama, miks vallavalitsus nii või teisiti otsustab, puudutas see siis kinnisvara analüüsi, vajadust midagi ehitada või sulgeda. Kui hästi end sellises olukorras tunned?

Selgitada tuleb. Kõige rohkem arusaamatusi ja vastandumisi tekib, kui inimestel pole piisavalt informatsiooni. Kõige keerulisem on, kui põhjendustest ja argumentidest saab võitu emotsioon. Siis tekib tunne, et jagasime selgitusi piisavalt, kuid inimesed keelduvad seda infot vastu võtmast, sest emotsioon on üle pea kasvanud.

Ehe näide on Imavere üürimaja: toimusid mitmed arutelud, oli elanike teatav vastuseis ning täielikku üksmeelt ei saavutatudki, kuid lõpuks pidime otsuse langetama. Maja asukoht kompromissina veidi nihkus. Pärast maja valmimist pole minu kõrvu jõudnud ühtegi nurinat, et midagi on halvasti. Järelikult oli õige otsus.

Teine hea näide on Männi väikekohast, kus tänu elanike märkamisele ja aktiivsusele saime probleemid kiiremini lahendatud. Saime inimestega väga hea kontakti. Võin öelda, et sellest ajast on mul seal inimesi, kellega on hea suhelda.

Valla eesmärk pole probleemidest kõrvele hiilida, vaid neid lahendada. Oleme püüdnud palju selgitada, kuid mõistnud, et täielikku üksmeelt on pea võimatu saavutada ja ühel hetkel tuleb otsus langetada – peame tajuma, millal asjadega edasi minna ja otsustada, sest otsustamatus pidurdab arengut. Otsustada ongi valla roll.

 

* Kui tähtsaks pead üldse kogukondade kaasamist?

Sõltub teemast. Kaasamine peab olema sihitud õigele sihtrühmale, peame kaasama huvigruppe. Kõiki kaasates on raske teada saada nende inimeste arvamust, keda see otsus tegelikult puudutab. Sihtrühma arvamus võib üldsuse omast oluliselt erineda.

Küsimus oli kogukondadest. Meil on piirkondi, kus on kaks külaseltsi. Kumb on siis õige?

Mõistega „kogukond" tuleb ümber käia heaperemehelikult, sest mida see siis tähendab: on see sõpruskond, huvigrupp, kus otsused sünnivad väikses ringis? Suurem osa kogukonnast võib aga tunda end petetuna, eemale jäetuna või solvununa. See on tundlik teema. Nii nagu vald peab olema avatud juhtimisega, peavad seda olema ka kogukonna hüvanguks loodud ühendused.

 

* Kuidas inimeste huvi tõsta, sest vahel tundub, et kutsume elanikke avalikele aruteludele, kuid huvi pole?

Pigem näitab see seda, et inimesed keskenduvad oma igapäevaelule. COVID-i aeg tekitas liikumispiiranguid. Inimestel on oma igapäevatöö. Kui oma argiasjad on joone peal, küll tullakse ka valla üldistele aruteludele.

Mulle tundub, et kodanike aktiivsus on suurenenud ja see on haldusreformi tagajärg. Kogukonna aktiivsus ja tähtsus piirkonna arengus on märksa suurem kui mõne aasta eest. Kogukonna roll on kasvanud.

Nendel teemadel, mis inimesi kõnetavad, räägitakse kaasa. Näiteks Järva-Jaani järve detailplaneeringus rääkisid inimesed agaralt kaasa, huvi oli suur ja omajagu muudatusi tehti inimeste soove arvestades.

 

* Viimase nelja aastaga oleme püüdnud pakutavaid teenuseid ühtlustada. Kas see on meil korda läinud?

Uuest aastast alustasid tööd nii valla noorsootöö- kui ka spordikeskus, nendes valdkondades hakkab asi ühtlustuma. Kõigega pole me aga toime tulnud. Näiteks eakate päevakeskused olid Imaveres ja Järva-Jaanis, teistes piirkondades on see lahendatud teisiti. Kui eelmisel perioodil keskendusime füüsilise keskkonna parendamisele, siis järgmise nelja aasta fookuses võiks olla sotsiaalne keskkond ja sotsiaalteenuste ühtlustamine.

 

* Sinu esimesel töökuul detsembris kirjutati ja räägiti Järva vallast eri meediakanalites päris palju. Kui tähtsaks pead, et vald oleks pildil?

See on tähtis. Kui meist räägitakse, siis meid teatakse ka taotlusvoorudes ja programmides, meiega arvestatakse rohkem. Kui oleme heas mõttes meedia huviorbiidis, on see vallale kasulik. Peame seda joont hoidma.

Aga sellest tähtsam on, et meie inimestel oleks hea olla. Meie positiivset kuvandit peaksid tunnetama ka vallakodanikud. Kes tahaks mäda sisuga kuldmuna?

Meie inimesed peavad enda tegudesse ja nende suurusesse rohkem uskuma – me teeme Järva vallas palju ja hästi, kuid jääme eestlaslikult tagasihoidlikuks. Meil on tegusad inimesed.

 

*Oled öelnud, et Järva vald peab mõtlema ambitsioonikalt. Mida see tähendab?

Seda, et teinekord me ei peaks keskenduma eelarvele, vaid suunale, kuhu liikuda. Et me poleks keskpärane omavalitsus, üks 79 seast, kus on teed lumest puhtaks lükatud, ilus loodus ja  koolihooned korras, vaid et me ka eristuksime millegi poolest. Et me teeksime aeg-ajalt suuri projekte ja leiaksime objekte, mida arendada. Olgu selleks siis ujula idee või kultuurisündmus, mis puudutaks tervet Eestit. Kirikute päevad, Muuseumitee või Eesti kirjanduse pidunädal on juba samm selles suunas.

 

* Oled ka öelnud, et rahaliselt tulevad järgmised neli aastat kitsad. Kuidas seda parandada?

Meil pole enam ei ühinemisraha ega COVID-i toetusi, mida riik andis. Oleme teinud ka suuri investeeringuid, näiteks Imavere üürimaja ja tänavavalgustusprojekt, ning keskmise suurusega investeeringuid, nagu tervisekeskuste ja koolihoonete renoveerimine. Oleme väga palju teinud, sellesse panustanud ja selles pole midagi halba.

Nüüd planeerime, korrastame tulevikuvaated ja läheme uue hooga edasi.

Peame üle vaatama senise rahakasutuse. Üks kindel suund on, et hooned oleksid kõik maksimaalselt tegevustega täidetud – halduskulud, küte ja elekter on vallas ühed suurimad kulud. Kui suudame seda optimeerida, jagub tulevikus raha muuks.

 

* Mis uuel aastal Järva vallas juhtuma hakkab?

Väga palju sõltub volikogust ja kinnitatavast eelarvest. Nagu eelnevalt öeldud, siis peame keskenduma sotsiaalvaldkonnale ning hariduse tulevikule. Ehitustegevustest on põhiline projekt sel aastal tänavavalgustuse renoveerimine ja selle õnnestumine, see puudutab tervet valda. Loodan, et õnnestuvad ka kõik tegevused, mis puudutavad Aravete lasteaia uue hoone ehitust.

Et kõik oleks tasakaalus, soovin, et meil oleks vallas jätkuvalt tore ja elav kultuuri- ja spordielu.