3. jaanuarist töötab Järva valla ehituse ja planeeringute peaspetsialistina Margarita Lykke, erialalt arhitekt.

Peale 8. klassi läks Margarita Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi arhitektuuri õppima. Pärast seda tööle teenindusministeeriumi projekteerimisinstituuti. „Mõtlesin, et olen arhitekt, aga mulle öeldi, et võta kalka ja hakka kalkeerima ehk läbi kalka teiste jooniseid kopeerima – see oli nii solvav. Ma ei tahtnud olla kalkeerija."

Et ülikooli pääseda, käis ta aasta ettevalmistuskursustel täiendamas oma teadmisi matemaatikast ja eesti keelest ning sai kunstiülikooli sisse. „Kui alustasin, oli tütar kahene, kui töö kõrvalt lõpetasin, lõpetas tema 1. klassi," meenutab Margarita. Peale seda pole tal muud eriala olnud. „Nõukogude aeg lõppes, teenindusministeerium likvideeriti. Läksin Kose külanõukogusse arhitektiks. Töötasin poolteist aasta, siis tuli pakkumine Kommunaalprojekti – läksin Tallinna tagasi projekte koostama. Projekteerisime Haapsallu, Pärnusse, kui oli vaja elamuid ümber ehitada või kapitaalremontida. Kolme aasta pärast likvideeriti ka Kommunaalprojekt. Siis sattusin Tallinna Haljastuse- ja Linnakujundusametisse – juhataja oli minu kursusekaaslane Urmas Mikk, seal tegelesime reklaamidega. Siis sai linnapeaks Jaak Tamm ja likvideeris linnakujundusameti."

Sellist tohuvapohu jätkub Margarita tööteel veel ja veel – aeg oli selline. „Nüüd öeldakse selle kohta roteerumine – ma olen nõus roteeruma, sest õpid ju igalt poolt midagi juurde ja saad kogemusi. Arhitekti töö oleks muidu üksildane, oled oma laua taga ja ei kohtu kellegagi."

Enne maareformi jõudis ta olla ka Lasnamäe, Pirita ja Kadrioru arhitekt, hiljem istuda maa tagastamise komisjonides ja lahendada selle ümber tekkinud vaidlusi, koostas detailplaneeringute lähteülesandeid. Lasnamäe on suur, tööd oli palju.

Vahepeal viis elu ta koguni Norra, koos pojaga. „Abiellusin, elasin Oslos. Kaheksa kuuga õppisin keele selgeks. Võtsin sellise eesmärgi, raamatukogust lasteraamatuid ja CD. Mõtlesin, kuidas lapsed seda teevad. Panin kõrvaklapid pähe, jälgisin teksti ja rääkisin. Õpetajad imestasid. Kaheksa kuu pärast kirjutasin norra keeles juba ühe luuletuse. Talvest."

Pärast keeltekooli lõpetamist söendas ta minna tööhõiveametisse, kuigi talle öeldi, et ta on üleharitud, ja pani end kirja AutoCAD-i koolitusele (AutoCAD on raalprojekteerimise rakendus, mida kasutatakse modelleerimiseks ja joonestamiseks), kuhu ta kandideeris koos norrakatega. Saigi. Ta kiidab toda koolitust veel tänagi kui väga põhjalikku. Kooli lõppedes anti diplom ja suunaminegi ühte arhitektuuribüroosse praktikale. „Olin seal aasta aega. Pidin digitaalselt kandma sisse kõik mööda Lääne-Norra rannikut paiknevad lennujaamad. Norra pole euroliidus, aga kui lennuks sealttuleb, peab kõik vastama euronõuetele," selgitab Margarita. Tema viimane töö oli firmaomaniku pojale maja projekteerida. „Norras oli huvitav. Puutusin seal kokku sellise reljeefiga, mida Eestis pole."

Aga erialast tööd ta Norras ei leidnudki, kuigi kandideeris mitmesse arhitektuurifirmasse arhitekti abiliseks. Tsunfti värk. „Palusin ühelt arhitektilt näha üht lõpetatud ja ehitusloa saanud projekti. Kui hakkasin sealt erialast teksti lugema – see koosneb kunstilisest, juriidilisest ja tehnilisest sõnavarast ja meil pole Eesti-Norra tehnilist sõnastikkugi – sain aru, et õpitud kirja ja -suhtluskeelest jääb oma erialal töötades vajaka.  Erialase keele saad ikka emapiimaga sel maal sündides ja elades."

Kolme aasta pärast tuli ta koju tagasi. „Aga norra keel meeldib mulle ikka, kahju, et seda nii vähe rääkida saab."

Ta kandideeris Keila linna peaarhitektiks ja töötas sel kohal aasta – siis pakuti talle tööd Keskkonnaametis, seal edasi Linnaplaneerimisametis. „Seal hakkasin koostama Nõmme linnaosa üldplaneeringut. Sellele kulus kolm-neli aastat, aga, vist poliitilistel põhjustel, üldplaneering seisati, " ütleb Margarita, pärast seda Mustamäe linnaosa arhitekt. Selles ametis töötas ta kaheksa aastat.

Neli aastat tagasi ostis ta Paidesse korteri. „Minu poeg tutvus Tallinnas ühe neiuga, kes on nüüd minu minia. Ta õppis Mainoris sisekujundust ja ütles, et tema Tallinnas elada ei taha. Müüsid seal maha oma kahetoalise korteri ja ostsid Järvamaale Korba külla maja. Miks? Lapselapsed on ka seal. Käisin neil külas ja Paide linnas ja olin imestunud, kui tublid ja toimekad nad on. Ja kui ilus siin on! Linnakära pole," pajatab ta ja lisab, et tütar ja 9. klassis õppiv tütretütar elavad endiselt Tallinnas. „Nad olid rõõmsad, kui mamma ütles, et kolib Paidesse. Pojapoeg läks nüüd Paides põhikooli I klassi, muidu ei näegi lastelaste kasvamist."

Nii hakkaski ta uurima Paide kinnisvaraturgu ja silma jäi üks pealtnäha armas korter kesklinnas. „Mulle meeldis, et see on vana maja ja seal on vaid kolm korterit, igal eraldi uks. Astun tänavale, Paide kirik ja keskväljak paistavad. Aga ma ei osanud arvata, et selle ostuga (47 m²) kaasnevad nii suuremahulised kapitaalsed ümberehitused."

Töökoht Järva vallas lisas remondile hoogu. Jaanuari algul ööbis ta oma Paide-korteris esimest korda.

Margarita ei väsi kiitmast Paidet ja Järvamaa tugevust. Kui Eesti iseseisvus, hakkasid mereäärsed linna ja paigad kohe väga hästi elama, teenisid turismilt. „Paide ja Kesk-Eesti inimene pidi alustama millestki muust ja nüüd, kui on koroona ja turismi pole, ta elab ja on tugevam," arutleb ta. „Mulle meeldib ka Paide kultuurimaja, dolomiidist pompöösne ehitis – Linnahalli ja Sakala keskust enam pole. Ja Kaarel Kurismaa vitraažid, mille teostas Dolores Hoffmann – milline väärtus siin on säilitatud!"

Ka meeldib talle Paide lugu ja inimesed. Tallinn ei tule enam meeldegi.

Kontakt:

Margarita Lykke

Ehituse ja planeeringute peaspetsialist

53467235

Margarita.Lykke@jarva.ee