« Tagasi

Riik toetab Aravete uue lasteaiahoone ehitust

19. juunil saabus teave, et riigi tugiteenuste keskus kinnitas toetuse Aravete uue lasteaia hoone ehitamiseks. Projekti abikõlblikud kogukulud on 2 440 329,49  eurot, millest toetuse määr on 44,99 % ehk maksimaalselt 1 098 000 eurot. Järva valla omafinantseering on 1 342 329, 49 eurot.

20. juunil panid vallajuhid paika tegevuskava. Järva abivallavanem Tiina Oraste pakkus, et lasteaia ehitus võiks alata juba kevadel. „Aga esmalt on vaja eelarvestada kõik kaasnevad kulud ja minna sellega augustis volikokku. Näiteks kas Aravete lasteaia rühmad kolivad ehitamise ajaks ehk umbes aastaks Aravete keskkoolihoone vana osa teisele korrusele, mis on vaja selle tarvis remontida, või rendime konteinerid. Tuleb kaaluda, kumb variant on vallale kasulikum ja ka rahaliselt mõistlikum," ütles Oraste. „Minu seisukoht on, et tuleb leida raha remontimiseks, et edaspidi viia sinna noortekeskus, muusikakooli filiaal ehk täita Aravete keskkooli maja kõik osad tegevustega. Ja remondihange tuleks välja kuulutada kiiremas korras."

Lisaks lasteaiale asuvad hoones veel hooldekeskus, raamatukogu ja perearstide tööruumid. Kui raamatukogu ja perearstid alustavad peagi vastremonditud ruumides, siis hooldekeskus ootab lehendusi. Oraste sõnul on vaja praegune lasteaiahoone tühjaks saada aasta lõpuks. „See tähendab seda, et läheme augusti volikokku ka otsuse eelnõuga lõpetada Aravete hooldekeskuse tegevus. Klientidele tuleb leida uued kohad kas Ahula Pansionaadis, mille juhiga alustame läbirääkimisi, Peetris aasta lõpuks valmivas hooldekodus, mis on valmis üle võtma kõik töötajad ja kliendid, või siis Koeru hooldekeskuses. Ükski klient ripakile ei jää," lubas Oraste.

Aravete hooldekeskuse juhataja Malle Innos ütles, et kliente on praegu kümme, neist seitse Järva valla inimesed. „Ootame esmalt ära volikogu otsuse. See, kas lapsed viivad eakad siit oma koju või teistesse hooldekodudesse, on nende otsustada," ütles ta.

Järva Vallavalitsuse hanke- ja kinnisvara peaspetsialist Meelis Kivi ütles, et ehitus-lammutushanked saab juba ära teha. „Küsisime KredExist vana lasteaiahoone lammutamiseks ka toetust ja saime 64 709 eurot, projekti kogumaksumus on 92 442 eurot. Aega hoone lammutada on meil aasta ehk 2022. aasta 1. juulini," ütles ta. „Aasta kulub ka lasteaia uue hoone ehitamisele."

Mesimummi uue maja projekti koostas AB Ansambel. „Uues majas priiskamist pole, kõik on ökonoomselt ja praktiliselt lahendatud, küttekulud väiksemad – see pool on ju ka oluline," ütles Aravete lasteaia Mesimumm direktor Madli Põder, kes on projektiga tuttav. Ruumi on tema sõnul vähem, sest vana maja ehitati ju 11 rühma tarbeks. Praegu on lasteaias üle 50 lapse, kasutuses on kuue rühma ruumid, milles on igapäevaselt neli rühma. Uues majas on ruumi viiele rühmale. „Meiega arutati palju, mida ja kuidas tahame seal näha. Saime oma soove avaldada. Näiteks, et meil oleks suure köögi juures väikene õppeköök, kus lastega kokata. Ja nüüdisaegset õueala ootame väga," arutles Põder. „Tahame teha tugirühma ja pakkuda ka kõneravi – teeme ka praegu koostööd logopeediga, aga tema koormust saaks siis suurendada, kui on talle paremaid tingimusi pakkuda."

Aasta ajutistes ruumides pole enam mingi raskus, sest oma uut maja on nii lapsed kui ka lapsevanemad töötajatest rääkimata oodanud nii väga.

Aga lubamisi on olnud palju ja projektki tükk aega valmis. „Ega enne ei usu, kui oleme kohal. Oleme ausad – me ei tea ju, kui kalliks uue maja ehitamine tegelikult läheb, " ütles Põder.

Uus hoone peab olema valmis hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks.

Abivallavanema Toomas Tammiku sõnul on rõõmustav, et uue lasteaiahoone ehituseks toetust saadi, kuid põhjust rõõmustada on tegelikult alles siis, kui uus hoone valmis. „Hetkel tuleb tööd teha, et maja püsti panna. Pakkujad on suuremate objektide puhul praegu väga ettevaatlikud. Ootame, et ehitusmaastikul asjad paika loksuksid ja suuri tarneprobleeme enam poleks."

Kui Eesti suurlinnades on uute hoonete ehitamine norm, siis maapiirkonnad on seni olnud vaeslapse osas. „Oleme harjunud vanu hooneid rekonstrueerima. Imavere üürimaja oli esimene objekt, mis tõi piirkonda kaasaegset kinnisvara. Aravete lasteaiahoone on oma olemuselt sarnane – see on hea suundumus, sest uued hooned on energiatõhusamad ja annavad elukeskkonnale kvaliteeti juurde," ütles Tammik.

Lisaks Aravete lasteaia 1 098 000 eurole toetab riik ka Aravete kultuurimaja hoone energiatõhususe parandamist 312 614,02 euroga ja 254 880,17 euroga Peetri lasteaiahoone energiatõhususe parandamist. „Veel oleme saanud energiatõhususe parandamiseks Koeru teeninduskeskusele 191 214,78 eurot ja Päinurme rahvamajale 201 421 eurot – ka need tööd ootavad tegemist. See teeb riigilt kokku 2 058 130 eurot, millele lisaks peab teist samapalju investeerima ka vald. See tähendab, et hoolikalt tuleb lugeda iga senti, et kõik asjad lõplikult valmis ehitada," ütles Tammik. Ta lisas, et alati ei saa loota riigi abile ja mõelda tuleb, kuidas vald ka tulevikus saaks oma vahenditega midagi suurt korda saata.