Ettevõtlusauhindu jagus ka Järva valla firmadele

Fotol: Eduka startija tiitli pälvinud Tikupoiss OÜ

 

Reedel, 9. oktoobril tunnustati Järvamaa ettevõtlusnädala raames taas maakonna ettevõtjaid. Paide raekojas toimunud auhinnagalal selgusid parimad ettevõtted kümnes kategoorias, neist kuues olid võitjate ja nominentide seas ka Järva vallas tegutsevad ettevõtted.

Eduka startija tiitli pälvis Paia ristis tegutsev Tikupoiss OÜ, mille tegijad nimetavad oma restorani Baltimaade ägedaimaks teeäärseks söögikohaks.

OÜ Tikupoiss juhatuse liikme Priit Palgi sõnul on restoranis sööjate hulk olukorda arvestades stabiilne. „Suurt kukkumist pole olnud. Kriisi taustal võib isegi öelda, et kuna turiste pole, on toimunud kasv meie oma inimeste arvelt," ütles ta. „Küllap nad on aru saanud, et see on hea koht, kus söömas käia. See, et inimestel tekiksid uued harjumused, võtab aega."

„Patt on kurta, kui Tallinna toitlustusettevõtteid vaadata – neil on olukord oluliselt kurvem," ütles teine juhatuse liige Urmas Johanson.

Aasta mikroettevõtete seas nimetati parimaks RAKA Kogumiskeskus OÜ, mis on asutatud 2007. aastal ja on suurima käibega mikroettevõte Järva vallas. Põhitegevuseks on veiste kokkuost Eesti turul, liha ja lihatoodete hulgimüük, elusloomade hulgimüük.

Samas kategoorias oli nominentide seas ka WestRoad OÜ, mis on registreeritud küll Päinurmes, kuid 2019. aastal tegutses 100% Soomes, põhitegevusaladeks metalli- ja elektritööd, samuti ehitustööd. Töötajaid on 12, juhatuse liige on Maarja Koivuoja.

Aasta talu nominentide sekka jõudis samuti perekond Koivuoja Vaali külast, kelle OÜ Mäeotsa Hobitalu on loonud hea kuvandi pereettevõtte loomisest maal ja kelle värvilised kanamunad on kuulsad üle Eesti. Mäeotsa Hobitalu kandideeris ka aasta pereettevõtete seas.

Aasta turismiettevõtete nominentide hulgas oli Paide teater Vargamäel. Kas ka tuleval suvel Vargamäel teatrit näha saab, ei osanud A. H. Tammsaare muuseumi juhataja Reelika Räim veel öelda.

Aasta väikeettevõtete seas oli nomineeritud Amblas tegutsev Latter NT OÜ, mis asutati 2002. aastal ja on 100% Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Põhitegevusaladeks on lüpsi- ja noorkarjalautade sisustamine (lõastus, asemekatted, lägakäitlemisseadmed, jooturid, ventilatsiooniseadmed, valgustid, uksesüsteemid jne). Suure osa firma tegevusest moodustab eksport.

Fotol: Latter NT OÜ juhataja Taavi Raba

Ettevõtluse edendaja tiitel antakse firmale, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud ettevõtluse arengule piirkonnas. Tiitli pälvis maakonna suurim eksportöör AS Konesko, sedapuhku küll Türi-Alliku tehasega, mis on oma valdkonnas Euroopa uusim, sisustatud Saksa tehnoloogiaga, tootmine on täisautomaatne, kasutusel on robotid, millega saavutatakse kaks korda efektiivsem tegevus.

AS Konesko tegevjuht Mart Hirtentreu ütles, et COVID-i aastal saadud tunnustus jääb kauaks meelde. Tema sõnul annab see aasta firmale ligikaudu 20% nõrgema majandustulemuse kui eelmine ja see on regiooniti sarnane, kui koostööpartneritele mõelda. „Õnneks on meil erinevad segmendid ehk kui ühel on ühel hetkel tagasiminek, siis teistel mitte, ja vastupidi. Ehk üks toode on teist toetanud," ütles Hirtentreu.

Auhinnagalal pakkus maitsvaid suupisteid OÜ Tanksemäe Saffer Albust, kes oli esitatud konkursile parima kohaliku toote või teenuse kategoorias. Firma juht Marek Balder ütles, et  tööpuuduse üle ta ei kurda. Koroona sunnil avatud e-pood on tänaseks küll suletud, sest nõudlust enam polnud, kuid catering'i on rohkem, ka tellitakse firmat suurüritustele toitlustama. Sooja toitu pakkus ettevõte piirkonna põllumeestele, nüüd hakkab toitlustama ka Ahula vastavatud pansionaadi kliente ja pakub Albu Toiduaidas koolilõunat Albu kooli õpilastele. „Seda küll õppeaasta lõpuni, siis tuleb uus konkurss," täpsustas Balder. Lisaks toitlustamisele on ka poed Albus ja Kaalepis. Töötajaid on kaheksa. „Mina ei kurda," ütles Balder ja lisas, et ootab arenguhüppeks õiget aega. Küllap siis palkab juurde ka töötajaid.

Veel esitati Järva vallast konkursile AS Peetri Põld ja Piim, RenTer Aed OÜ, OÜ Thermoarena, TÜ Aravete Apteek, Esna Galerii ja SA Eesti Piimandusmuuseum.

 

Arnika Tegelmann