Üheksas Eesti haiglas on lähinädalatel võimalik võtta erakorralise meditsiini osakondades patsientide hospitaliseerimisel COVID-19 nakkuse tuvastamiseks kasutusele senisest kiiremad testid, mis annavad vastuse tunni jooksul. Koduseid kiirteste terviseamet jätkuvalt ei soovita, kuna need ei ole usaldusväärsed nakatumise tuvastamiseks.

Praeguste teadmiste ning tehnoloogia juures on ainus usaldusväärne metoodika COVID-19 varaseks diagnoosimiseks ja nakkuslike juhtumite avastamiseks koroonaviiruse RNA (nukleiinhappe) määramise uuring, mida tehakse ninaneelust tampooniga võetud proovist. RNA määramisel põhinevat diagnostikat teevad suuremad haiglalaborid ning SYNLAB ja Terviseameti labor. Selle meetodi probleemiks on aeglus,  mis paneb keerukasse olukorda just aegkriitilisi uuringuid tegevad haiglate laborid. Üheksa Eesti haigla laboris olemasolevad nn POCT (Point-of-Care Testing) seadmed viiruse RNA määramiseks võimaldavad analüüsida proove väikses mahus, kuid saada tulemuse kuni tunni jooksul. Teste oodatakse haiglatesse paari nädala pärast.

„Kiiremad RNA testid sobivad kasutamiseks haiglates EMO patsientide testimiseks triaaži käigus, et tuvastada, kas inimene kannab haigustekitajat. Nii on võimalik hospitaliseerimisel kiiresti eraldada COVID-19 positiivsed ja negatiivsed patsiendid. Testid võetakse esimesel võimalusel kasutusele haiglates, kus see võimekus on olemas," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomassova. „Rõhutan, et kiiremad testid on mõeldud vaid haiglates kasutamiseks ja neid ei ole võimalik inimestel kasutada kodus."

Terviseameti andmeil on proovide analüüsimiseks vajalikud seadmed olemas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Kuressaare haiglas, Pärnu haiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Ida-Viru keskhaiglas, Narva haiglas, Tallinna lastehaiglas ja Rakvere haiglas.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi juhataja dr Marge Küti sõnul on Regionaalhaiglas kiiremate testide tegemiseks Cepheid GeneXpert Systems seade,  mida saab kasutada SARS-Co-V-2 tekitaja molekulaarseks määramiseks RT-PCR meetodil. „Seadme ja pakutava meetodi eeliseks olemasoleva meetodi ees on lühem aeg tulemuse saamiseks võrreldes meie praegu kasutatava meetodiga, ca 1 tund praeguse 4 tunni asemel," ütles dr Marge Kütt. „Teste ootame tootjalt Cepheid ca 2 nädala pärast."

Teised praegu turul olevad nn seroloogilised kodudes kasutamiseks mõeldud kiirtestid, mis põhinevad verest antigeeni või antikehade määramisel ei ole usaldusväärsed ega võimalda hinnata patsiendi nakkusohtlikkust. Viimaste uuringute alusel läheb koroonaviiruse vastaste varaste antikehade tekkeks 5-10 päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Seepärast ei soovitata neid kasutada ei raviasutustes, sh perearstikeskustes ega ka kodus. „Kuna Eestil on piisav võimekus pakkuda usaldusväärset koroonaviiruse RNA testimist, siis puudub hetkel vajadus juurutada erinevate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide poolt mittesoovitatud (kiir)teste," lisas Jelena Tomassova. „Samal seisukohal on ka teadlased ja Eesti Laborimeditsiini Ühingu erialaspetsialistid."

SYNLAB Põhja-Euroopa regiooni juhi Rainar Aamisepa kinnitusel jätkab SYNLAB Eesti Tallinna laboris koroonaviiruse testimist patsientidel perearsti saatekirja alusel, hooldekodudes ja eesliini töötajatel vastavalt vajadusele ja terviseametiga kokkulepitud korrale. Laboris määratakse PCR meetodiga SARS-CoV-2 viiruse RNA olemasolu ninaneelu proovist, mis on nakkusjuhtumite avastamiseks kõige usaldusväärsem meetod. „Haiglates kasutatav RNA-põhine POCT lahendus sobib ideaalselt EMOdesse ja haiglate vastuvõttudesse, sest see annab kiire vastuse. Meie teeme igapäevaselt nüüdseks juba kuni 2000 koroonaviiruse proovi analoogsel meetodil, kuid suuremat läbilaskevõimet tagavat aparatuuri kasutades. Lisaks on meil koostöös Medicumi, Qvalitase ja teiste erameditsiiniettevõtetega tagatud piisava võimekusega proovide kogumine ja logistika, et katta üle Eesti COVID-19 laboratoorse diagnostika vajadused. Terviseameti otsusega täiendame Eestis testimise võimekust," ütles Rainar Aamisepp.

Lühidalt koroonaviiruse tuvastamiseks olemasolevatest erinevat tüüpi testidest:

• testid viiruse nukleiinhappe ehk RNA määramiseks laboris

Viiruse RNA määramine on nii Eestis kui kogu maailmas kasutusel COVID-19 esmaseks diagnoosimiseks ja nakkusjuhtumite avastamiseks. See on ainuke usaldusväärne metoodika, mida praeguse seisuga aktsepteerib nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC). Test võimaldab avastada viiruse varajases staadiumis, et oleks võimalik koheselt karantiini rakendada. Viiruse RNA-d on võimalik määrata klassikalisel real-time PCR (Polymerase chain reaction) meetodil, milleks kasutatakse spetsiaalset aparatuuri, eriväljaõppe saanud laborispetsialiste ning selleks kohandatud laboriprotsessi. Seda meetodit kasutatakse nii terviseameti, SYNLABi kui mitme haigla laborites. Testi tulemus on usaldusväärne ja sel moel on võimalik teha uuringuid suhteliselt suures mahus. RNA määramine laboris PCR meetodil võtab hetkel aega ca 4-6 tundi.

• kiiremad testid viiruse nukleiinhappe ehk RNA määramiseks laboris

Viiruse RNA-d on võimalik määrata ka kiiremate testidega erinevate haiglate laborites olemasolevate spetsiaalsete seadmetega. Nende seadmete jõudlus on väiksem, kuid vastuse saab tunni jooksul. See võimaldab COVID-19 positiivse proovi andnud patsiendi haiglas koheselt teistest patsientidest eraldada. Terviseameti andmeil on proovide analüüsimiseks vajalikud seadmed olemas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Kuressaare haiglas, Pärnu haiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Ida-Viru keskhaiglas, Narva haiglas, Tallinna lastehaiglas ja Rakvere haiglas. Test sai USA Toidu- ja Ravimiametilt erakorralise kasutamise loa 20. märtsil ja Eesti laborid ootavad reagentide tarnet laboritesse 2 nädala pärast.

• kiirtestid viiruse antigeeni määramiseks kodustes tingimustes

Pakutavad koroonaviiruse antigeeni (kiir)testid on võrreldes RNA määramisega väga madala tundlikkusega ning annavad palju valenegatiivseid tulemusi, mille tõttu võivad nakkusohtlikud COVID-19 patsiendid lõpetada karantiini. See tähendab, et tulemused tuleks laboris RNA testiga üle kontrollida, mistõttu WHO praegu antigeeni määramise teste kliiniliseks diagnostikaks ei soovita.

• seroloogilised testid organismis tekkivate viirusevastaste antikehade määramiseks laboris ehk ELISA testid

ELISA meetodit kasutatakse viirusvastaste antikehade tuvastamiseks proovis, tavaliselt veres. Meetod põhineb viiruse antigeeni ja spetsiifilise viirusvastase antikeha keemilisel reaktsioonil. Testi saab teha ainult laboritingimustes. Kuna antikehad tekkivad organismis nakkusele vastuseks, kui viirus juba organismi sattunud ehk erinevatel andmetel 5-10 päeva sümptomite ilmnemisest, ei sobi antikehade test haiguse varaseks diagnoosimiseks ning karantiinivajaduse üle otsustamiseks. Nii WHO kui ECDC hinnangul võib antikehade määramine olla vajalik hilisemate seroepidemioloogiliste uuringute tegemiseks, et hinnata elanikkonna immuunsust.

• seroloogilised kiirtestid organismis tekkivate viirusevastaste antikehade määramiseks kodustes tingimustes

COVID-19 antikehade (kiir)testid, mis on praegu sagedamini pakutavad kiirtestid, määravad näpuotsa verest organismi vastureaktsiooni viirusele, mille tekkimiseks on vajalik teatud aeg. Viimaste uuringute alusel läheb koroonaviiruse vastaste antikehade tekkeks 5-10 päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Kuna kogu see aeg on patsient kõrgelt nakkusohtlik, ei sobi antikehade test haiguse varaseks diagnoosimiseks ning karantiinivajaduse üle otsustamiseks. Sellised kiirtestid annavad palju valenegatiivseid vastuseid, mistõttu ei soovita WHO ja ECDC praeguse seisuga neid kasutada. Praegu on rahvusvahelisel turul ka palju võltsteste ning puudub ülevaade nende testide kvaliteedi üle.

 

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium/Terviseamet

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee