Rekordarv külastajaid ummistasid autodega külateed

Laupäeval, 12. mail peeti Esnas taas Naabriplika kevadlaata.

Laat algas ametlikult kell 10. Akaatsia aiand oli Esnasse sõitnud Tori vallast, Võlli külast. Perenaine Karin Arop ütles, et laadakevad on alles hoogu saamas ja see oli neile teine laat Sindi järel. „Tegutseme Soomaa veeres, rabad ümberringi. Kasvatame köögivilju, maasikaid ja vaarikaid – viimaseid on 300 meetrine peenar, aga peaks rohkem olema, sest teen ise hoidiseid ja inimestele need maitsevad," ütles ta ja andis maitsta ahjuõuna sinepit. Seda valmistab ta mahedamat ja kangemat, aga popid on mõlemad.

Ühe laua taga mängis kannelt ja müüs taimi Peetri kooli muusika-, käsitöö- ja kodunduse õpetaja Hedi Jürgen. Teises servas vedas lõõtsa sirgeks Maive Loorits ja Imavere pereansambel Üks väike rõõm võttis selle saatel laulu üles: „Sa elus tihti aina otsid tuge, sõprust, lohutust, kuid sõber selleks sulle ütlen, ära pelga armastust..." Kahe laulu vahepeal arvutasid naised kokku, et on tegutsemas juba 22 aastat.

„Ehtne Esna seenejook!" reklaamiti kohe kõrvallauas. Seenejoogiga kauplev Maimu Opmann ütles, et kõige paremini läksid kaubaks väikesed teeseene pojad – ainult kolm oligi veel järel. „Lisan teeseenejoogile maitseks marju, lasen vurtsu sisse ja kaks päeva umbselt seista. Kui külalistele seda pakun, vahutab kui vahuvein. Kuigi on alkoholita, rõõmustab see jook kõiki," lausus ta.

Ka teadis ta öelda, et teeseenejook on vähemasti talle toonud tervise. „Seedimine on korras ja liigesed on väga heaks läinud. Elan kohe Esna mõisa kõrval sepamajas, see on külm kivihoone ja varem tegid liigesed haiget. Aga mis kõige tähtsam – mulle see jook tohutult maitseb."

Maimu minija Ilona Saluveer Laulasmaalt kauples aga imeliste käsitööseepidega, mis kauni roosi, päevalille või mõne muu õie kujuga, osades oli ka koorivat kohvipaksu.

Veel pakuti söödavat (nagu ikka, oli vanas kohas kitsejuustusid pakkumas Kalamatsi meierei), rõivaid, vanavara, taimi ja kõiksugu laadakaupa. Lapsed said hüpata batuudil, kiikuda kiigel ja nägusid maalida.

Üks laada korraldajatest Ene Mikk lausus päraslõunal kell 16, et laat on õnnelikult läbi saamas, kuigi korraldajad ise poolkõngemas. „Ilmaga on meil alati vedanud: kui ööl enne laata sajab või teeb öökülma, on laadapäev ikka päikseline. Täna oleks võinud jahedamgi olla," ütles Mikk. „Kauplejad oli sedapuhku end kirja pannud 77 ehk rohkem kui varem ja kõik jäid rahule. Silma järgi hinnates oli ka külastajaid kohutavalt palju ehk nii 3000 inimest."

Mikk ütles, et kui laadaplatsil ja aleviku vahel oli kõik korras, siis muret oli parkimisega, kuigi vallamajast olid kõik load küsitud ja märgid, kus tohib ja kus ei tohi parkida, paigaldatud. „Inimesed on ettearvamatud. Meil oli laadakülaliste tarvis suur parkla, ligi 10 hektarit heinamaad kuni raudteeni välja koos parkmiskorraldajaga, kuid seal küsiti parkimise eest euro ja inimesed ei taha seda maksta. Seepärast parkisd autod kohati kolmes reas tee ääres Öötla ristni ühel pool, samamoodi Vilismäe poole, nii et liinibuss ei mahtunud vahelt läbi ja ma pidin patrulli kutsuma," ütles Mikk. „Üks põhjus on see, et inimesi, kes laata korraldavad, on vähe – sel korral oli meid kuus – ja sedapuhku ei saanud meile appi tulla ka turvafirma, vaid turvas hoopis Tallinna rallit. Et see mure lahendada, tuleb korraldusmeeskonnal koos valla töötajatega maha istuda ja asja arutada."

Arnika Tegelmann

 

Naabriplika laada pildid