10. veebruaril, Lõuna-Koreas toimuva Pyeonchangi taliolümpia avapäeval esitleti Koeru kultuurimajas Uno Aani koostatud kogumikku „Koeru sport". „See raamat on Koeru valla sportlaste ja spordihuviliste kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks. Ja tänasele üritusele pani end kirja täpselt 100 inimest!" ütles Uno külalisi tervitades.

Saali oli ta toonud ehtima 112. aastat vana sini-must-valge lipu, mis lehvis siinmail juba 1905. aastal Vaali Vabariigi loomise ajal ja mida hoiti Merja küla Rätsepa talus. Kõigist, kes said kingituseks raamatu, tehti pilti selle ajaloolise lipu all.

Raamatu tarvis materjale kogudes üllatus kõike näinud Unogi. „Koeru spordiliikumine sai alguse koolist. 1920. aastal, kui kool koliti Aruküla mõisa, avanesid võimalused spordiga tegeleda ja peamisteks paikadeks olid Koeru kooli esine väljak ja park. Laiad puiesteed olid üsna sobivad jooksuvõistluste korraldamiseks. Kabelipargi tee oli ligi 300 meetrit pikk ja nelja jooksurajaga – sel rajal joosti ka Eesti rekordeid 60 m jooksus," pajatas Uno. Kõige suurem üllatus oli aga, et tol ajal kabeli teel korraldatud jooksudest on säilinud mitu fotot, mis leidsid nüüd koha raamatus.

Veel on huvitav teada, et 1943. aasta 20. ja 21. veebruaril Paides toimunud esimeste Järvamaa talimängude kavas oli ka rahvatants ja Koeru osales kahe võistkonnaga.

„Tõstke käsi, kel oli omal ajal VTK kuld- või hõbemärk," ütles Uno. Tõusis kätemeri. „Siin raamatus on need märgid näha ja igaüks võib vaadata, kas ta suudab neid norme veel täita. Aga nüüd tõstke käsi, kes on olnud meistersportlase kandidaat? Meistersportlane?"

Viimasele küsimusele vastuseks tõstis käe vaid üks mees – Alvar Hirtentreu, omaaegne meistersporlane motospordis. (Uno täpsustas, et neid on muidugi rohkem, aga kohal viibis vaid Alvar.)

Uno teada on Eestis üsna haruldane, et üks väike vald on talletanud kõik ligi saja aasta kergejõustikurekordid eraldi meeste, naiste, juunioride, A,B ja C vanuseklasside arvestuses. „Selle suure töö võttis ette Toomas Aan ja selles nimekirjas on 1700 nime – ainulaadne, et ühel vallal on selline spordistatistika," ütles Uno. Ka on kirjas kõigi sportlaste nimed, kes on Eesti meistrivõistlustel tulnud kolme parema sekka. „Neid on kokku 533, näiteks kergejõustikus 147, autospordis 45 ja maadluses 103."

Mõte Koeru spordielu ühte raamatusse koguda hakkas idanema 1996. aastal, kui Uno alustas tööd Koeru muuseumis. „Mait Raudsepp hakkas koguma materjale ja sportlastest  Koeru Kajas jutukesi ja raamatukesi välja andma. Mina mõtlesin aga, et võiks talletada kogu spordi loo, mis saja aasta jooskul siin Koerus on sündinud," ütles Uno. Ja arvake ära, kui paljusid abilisi Uno raamatus ja laupäevasel raamatu esitlusel tänada sai? Neid oli täpselt 100!

Raamatu „Koeru sport" tiraaž on 400 eksemplari, sellest pea pooled leidsid omaniku laupäevasel tänuüritusel. Kel huvi, leiab raamatu ka raamatukogudest.

 

 

Rohkem pilte raamatu "Koeru sport" esitluselt