Arnika Tegelmann

Võidupühal, 23. juunil tõmmati Merja linnamäel taas lehvima sinimustvalge lipp ja lauldi isamaalisi laule, täpselt nagu aasta 1934, mil 23. juunil tähistati Eestis Võidupüha esimest korda ametlikult rahvuspühana.

Tava taaselustas nelja küla, Abaja, Valila, Koidu-Ellavere ja Merja küla rahvas Uno Aani juhtimisel. Aan teadis rääkida, et lippu heisati ja jaanituld tehti (õigemini põletati posti otsa vinnatud tõrvatünni) Merja linnamäel varemgi, kuid 1934. aastal  püstitati siia korralik lipumast ja Väinjärva valla kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred tulid kokku Võidupüha tähistama. Kõigi nende organisatsioonide esindajad olid kohal nüüdki. Teada on ka, et mängis Vao kaitseliidu pasunakoor. Sedapuhku pasunakoori küll polnud, kuid pilli puhus Abaja küla poiss Mirko Sirila. 

„Ilus oli seda taas teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal," ütles Aan ja lisas, et linnamäge aitasid niita vabatahtlikud ja Koeru Kommunaal.

Peatuti ka kümme aastat tagasi rajatud nelja küla platsil, kus aastatel 1835–1919 asus üks Koeru kihelkonna esimesi külakoole, Merja külakool. „See on haruldane koht, kuhu külad on oma Vabadussõjas langenud kangelastele puud istutanud – neist on kasvanud juba võimas allee. Teine, kividest allee tähistab neid talukohti, mida enam olemas pole: Valila külas on neid 19, Abajal 6, Koidu-Ellaveres 8 ja Marjal 16. Ometi on see kuulus paik. Kui Karl XII venelastega Põhjasõjas võitles, oli ta siin laagris ja iga talu pidi oma katuse alla võtma kümme meest. Siis tulid venelased ja põletasid kogu küla maha," pajatas Aan.

Merja linnamäel lipuheiskamise pildid