EELK Ambla Maarja Kogudus

Järvamaa ja ühtlasi ka Kesk-Eesti kiriku ehitamisele on tõenäoliselt asutud 13.saj. keskpaiku. Kirik pühitseti Saksa ordu peamisele kaitsepühakule Neitsi Maarjale. Kiriku ladinakeelne nimetus on Ampla Maria (suursugune Maria), millest omakorda on tuletatud kohanimi Ambla.

Välisarhitektuurilt on kirikuhoone lihtne. Kõrgel paiknevad aknad annavad hoonele traditsiooniliselt kindluse ilme. Esmakordselt Eesti sakraalarhitektuuris esineb Amblas monumentaalne läänetorn, mis ei eendu lääneseinast. Läänefassaadi ilmestab traditsiooniline ümaraken. Peaportaal on dekoorita.

Interjöörilt on Ambla kirik kolmelööviline kodakirik. Pikihoonet ja kooriruumi ühendav võidukaar on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Kapiteelidel on kaunis madalreljeefne raiddekoor. Kesklööv on külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. Vööndkaared, mis liigendavad võlvistiku võlvikuteks, toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele. Arvatavasti varsti peale valmimist täiendati kirikuhoonet põhjapoolse võlvitud eeskoja ja keskaja lõpul võlvitud käärkambriga.

Praegune tornikiiver ehitati 1857.a. ja on 49,5m kõrgune.

Ambla kiriku keskaegne sisustus hävis Liivi sõja ajal. 1620-tel aastatel valmistas kirikule uue altari Tallinna puunikerdaja Berent Geistmann. Samasse aega kuuluvad ka kantsel ja pingistik. Pärast 1995.a. vargust alles jäänud altari osad on restaureeritud. Praegu kasutusel olev altar pärineb 19.saj. II poolest.

Ambla kirikul on uus katus ning kooriruumis restaureeritud kaunis roosaken.

 

EELK Ambla Maarja koguduse kantseleiajad:

Esmaspäev 10-12
Teisipäev    10-12
Reede          10-12
 

Kodus olles võtab õpetaja vastu inimesi ka väljaspool kantseleiaega.
Ristimiste, leeri, laulatuste, matuste, hingehoidlike vestluste jne jaoks leppida koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe´ga aeg kokku telefonil 56471859 või meili ambla@eelk.ee  teel.

 

EELK Järva-Jaani Ristija Johannese Kogudus

KODULEHT

EELK Järva-Madise Püha Matteuse kogudus

Järva-Madise küla, Järva vald, 73402 Järvamaa

Vaimulik: diakon Tiit Lastik e-mail: tiit.lastik@eelk.ee

Mobiil 5596 6140

Jumalateenistused toimuvad igal pühapäevala algusega kell 11.00

Talitussoovidega ja hingehoiuga saab ühendust võtta telefonil: 5596 6140

 

E-post: jarva-madise@eelk.ee

Koguduse koduleht: http://jarva-madise.eelk.ee/
Facebook


Kirik osaleb ka teeliste kiriku projektis.

EELK Järva-Peetri Püha Peetruse Kogudus

Diakon Jaanus Tammiste

Telefon +372 514 1486

E-post: jarva-peetri@eelk.ee

Koguduse kantselei asub: Välja tn 1-5, Peetri alevik, Järva vald, 73101 Järvamaa

Kirikut hakati ehitama tõenäoliselt 13. sajandi lõpus ja see valmis arvatavasti 14. sajandi alguses, mis teeb sellest Järvamaa noorima kodakiriku.

Järvamaa suurim kirik järgib tüüpilist maakonna kodakirikute stiili ja koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, ühe võlvikuga väiksemast nelinurksest kooriruumist ja läänetornist.

Kiriku torn oli algselt pikihoone seinast vaid platvormkorruse võrra kõrgem. Alumine võlvkorrus on idaküljest avatud ja moodustab kesklööviga ühtse ruumi. Müüritrepp paikneb lääneseinas viies nii torni platvormkorrusele kui ka pikihoone võlvipealsele.

Pikihoone põhjaseinas ja tornifassaadis asuvad Järvamaa kirikutele iseloomulikud kitsad ja teravkaarsed raidportaalid.

Pikihoone võlve toetab kolm paari jämedaid ümarsambaid.

Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja pealePilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis

Kiriku juures on kirikuaed (Järva-Peetri kirikuaed).

Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl ja Christoph Beermann.

Peetri kiriku altarkantsel ja pingistik pärinevad 19. sajandi teisest poolest.

Säilinud on kaks 16. ja 17. sajandi krutsifiksi, kaks laelühtrit aastaist 1651 ja 1652, messingist laelühter 18. sajandist ja mõned 16. ja 17. sajandi hauaplaadid.

 

Kalmistud

Järva-Peetri kalmistu

Kadastiku kalmistu

Info tel 514 1486 (Jaanus Tammiste)

EELK Koeru Maarja Magdaleena Kogudus

Ida 1, Koeru alevik, Järva vald, 73001 Järvamaa

Kantselei avatud teisipäeviti 10.00 - 15.00
Tel 514 1486 Jaanus Tammiste
E-post: koeru@eelk.ee

www.koeru.eelk.ee 

Liikmeannetus panka a/a EE261010702008531005 SEB saaja EELK Koeru kogudus

Selgitusse märkida annetaja nimi ja isikukood tulumaksusoodustuse saamiseks

Õpetaja Diakon Jaanus Tammiste

 

Koeru kirik on üks Kesk- Eesti vanemaid kirikuid: selle ehitusajaks peetakse 13. sajandi teist poolt, pühitsetud teadaolevalt 1288. aastal Maarja- Magdaleenale , ehitajateks arvatakse Gotlandi ehitusmeistreid. Koeru kirik on kolmelööviline kodakirik, mille idaosas on piklik nelinurkne koor ja läänes pikihoonest eenduv torn. Torni ülaosa on hiljem ehitatud. Algselt on ta ulatunud ilmselt vaid pikihoone kõrguseni. Tornikiivri praegune kuju pärineb 1720. aastast. Torni kõrgus on 43,5m. Hilisemad juurdeehitused on põhjakülje võlvitud eeskoda ja käärkamber.Kunstimälestistena on riikliku kaitse all 44 objekti. Ainulaadsed on 13.-18. saj pärinevad dekoratiivseinamaalingute fragmendid, samuti kapiteelide dekoor, millel on kujutatud looma-, taime- ja inimfiguuride motiive. Ühel kapiteelil on kujutatud kapuutsiga habetunud meest, kes hoiab käsi üleval nii, et koos kapuutsi teravikuga moodustub kolmnurk. Tsistertslaste käemärkide keeles tähendab see „kirikut".

17. sajandist pärineb Eesti barokiajastu suurima puunikerdaja Chr. Ackermanni loodud krutsifiks. Kahepealise kulliga kroonlühter pärineb aastast 1654 ja ülejäänud kaks kroonlühtrit 19. sajandist.

1645. aastal valmistas Tallinna puunikerdaja Lüdert Heismann Koeru kirikule altari (vana altar), kantsli ja nikerdatud pingistiku (osaliselt säilinud). 1901. aastal kinkis Hermann von Wrede kirikule uue pseudogooti stiilis altariseina. Arheoloogiamälestisena kuulub riikliku kaitse alla 13.-18. saj pärinev maa- alune kalmistu, mis asub kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses. Altari alla ja ette maeti mõisnikud ja kirikuõpetajad, teised on maetud kuni tornini kiriku põranda alla.

1773. aastal keelati kirikusse matmine. Matma hakati ümber kiriku.

Esmakordselt on leitud kirjalikke allikaid Koerus tegutsevast õpetajast 1306. aaastast. Esimene teadaolev Koeru koguduse õpetaja on Laurentius Grici, kes on Koerus teeninud 1610 – 1617. aasta paiku. Tuntumaks ja rahva seas populaarsemaks Koeru koguduse õpetajaks on olnud Heinrich Ferdinand Hoffmann (1846 – 1891). Tema tegevus langes ühte rahvusliku ärkamisajaga. Tema ajal pandi kindel alus külakoolidele. Hoffmanni otsesel eestvedamisel anti 1835. aastal Koeru kihelkonnas inimestele perekonnanimed.

Hoffmanniga koos tegutses Koeru koguduse kauaaegne köster Reihold Tuglas (1848 – 1894) Tuglas oli Koerus pea ainsam eesti soost ärkamisaja tegelane. Kihelkonnakooli õpetajana korraldas ta kihelkonna koolide õpetajatest pasuna- ja laulukoore ja juhtis neid. Kooris võtsid osa I üldlaulupeost Tartus 1869. aastal ja järgnevatest üldlaulupidudest.

Koeru kirik on pühitsetud Jeesuse Kristuse ühele lähemale kaaslasele Maarja Magdaleenale. Niisiis on kiriku nimepäev Maarja Magdaleena ehk Madlipäeval, 22. juulil.

Kirikuhoones kajastub see nõnda, et altar ühes pikihoonega pole mitte lihtsalt idasuunaline, vaid on täpselt orienteeritud Madlipäeva päikesetõusule.

Maarja Magdaleena kohta saame Uuest Testamendist teada, et ta oli naine, kes kuulus Jeesuse lähimate kaaslaste hulka. Ta oli Jeesuse ristilöömise ja matmise juures. Ta läks koos teiste naistega Ülestõusmishommikul Jeesuse hauakambri juurde Jeesuse ihu matmiseks võidma ja leidis haua tühjana. Ülestõusnud Jeesus ilmutas end esimesena Maarja Magdaleenale ja saatis ta koos teiste naistega jüngritele kuulutama ülestõusmise imet.